← Eesti

2-09-42981/12

Obsah (6)§162§ 187§ 440§ 173§ 174§ 147

2-09-42981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2010.a Pärnu Tsiviilasja number 2-09

§162lg.1, § 174.1 lg.

1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista L.V.’ilt AS SEB Pank kasuks põhivõlg summas (28 038.80) kakskümmend kaheksa tuhat kolmkümmend kaheksa krooni ja 80 senti, intress summas (8498.68) kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa krooni ja 68 senti ning seisuga 11.02.2010.a viivis summas (3649.19) kolm tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja 19 senti.
  3. Välja mõista L.V.’ilt AS SEB Pank kasuks viivis alates 12.02.2010.a kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras (16%) kuusteist protsenti põhivõlgnevuselt aastas.
  4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud täies ulatuses L.V.’i kanda.
  6. Välja mõista L.V.’ilt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas (6000.00) kuus tuhat krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei 1

(3)2-09-42981 taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187

lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud poolte vahel 24.05.2006.a sõlmitud laenulepingut nr L060019459 nõuetekohaselt alates 27.12.2007.a, mistõttu ütles hageja 27.08.2009.a laenulepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 28 038.80 kr, intress summas 8498.68 krooni ning seisuga 11.02.2010.a kogunenud viivis summas 3649.19 krooni. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni lepingujärgses määras 16% põhivõlgnevuselt aastas ning jätta kõik menetluskulud, s.o. riigilõivud summas 6000 krooni kostja kanda. Menetluse käik Kostja L.V. kirjalikus vastuses 16.03.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks, nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja sooviks lahendada asja kokkuleppel, pakkudes, et saab maksta praegu tagasi kuni 600 kr kuus, kuna kostja kasvatab kolme alaealist last ja on kuni 2010.a oktoobrikuuni lapsehoolduspuhkusel. Hageja 22.03.2010.a vastuses teatas, et asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik, kostja ei ole täitnud võetud kohustusi alates 27.12.2007.a, kostjale on korduvalt antud võimalusi võla tasumiseks läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida, kuid ta ei ole seda teinud. Pakutud tagasimaksetega kuluks kostjal laenu tagastamiseks 6 aastat, arvestamata põhivõlgnevusele lisanduvat viivist. Hageja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas

§ 440

lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik. Menetluskulud 2

(3)2-09-42981

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning

§ 174.1 lg.

1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja L.V..

§ 147

lg.5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on käesolevas asjas tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 841.16 kr ning hagimenetluses 5158.84 kr, kokku riigilõivusid summas 6000.- kr, mis kuulub vältimatu menetluskuluna kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.