) § 96 ja § 97 punkti 1 ja kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (
Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud
lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks käesoleval ajal on 2175 krooni e. 139,01 EUR’i.
lg1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni ehk 139.01 EUR. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ja kostja elavad lahus alates 2009.a. aprillikuust. Lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel (tl.2-5,29) Hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras lapse kohta, mistõttu ei pea ta lastele tehtavaid kulutusi tõendama. Samas peab kohus põhjendatuks selgitada, et
kohaselt ülalpidemise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seostud kulutusi, alaelise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on elatishagi kohtusse esitanud
§-le 123 tuleb kohtul lapsesse puutuvaid vaidlusi läbivaadetes lähtuda esmajoones lapse huvidest. Vastavalt Elatisabi seadusele tuleb jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata EV Sotsiaalministeeriumile. Kuna elatishagi on esitatud kohtusse enne uue Prekonnaseaduse jõustuma hakkamist ja kohus on enne teinud ka rea menetlustoiminguid, siis on kohus otsuse tegemisel lähtunud hagiavalduses ja menetluse käigus hageja poolt esitatud nõuetest. Menetluskulude jaotis TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seni ei ole kohtule esitatud poolte poolt andmeid, et nad oleksid seoses käesoleva menetlusega kandnud kulutusi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohtunik: Kristel Pedassaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.