Tsiviilasi nr 2-10-3844 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 26.01.2010.a kohtule hagiavalduse Gxxxx Fxxxxxx vastu võlgnevuse 6323,31 krooni ja viivise nõudes. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumisest kohtukutse avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna hagejale teadaolevatesse kostja elukohtadesse saadetud hagimaterjale ei õnnestunud postiasutusel kätte toimetada ning need tagastati kohtule. Aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud materjalid tagastati märkusega „ei ela sellel aadressil“, aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Soome saadetud materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 20.04.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 13.05.2010.a

§ 317

lg 1 p 1 alusel kohtukutse 22.06.2010.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat

§ 410

võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja esitas 13.05.2010.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja jäi taotluses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ning kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest 2

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 16.11.2006.a. sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-212346-RK, mille alusel andis hageja kostja käsutusse Visa Classic Rev (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel ning kohtukutse avaldamiseks tasutud riigilõivud kokku summas 1350 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 53,50 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3