← Eesti

2-10-3840/7

Obsah (8)§ 317§ 407§ 444§ 367§ 1741§ 162§ 173§ 177

Tsiviilasi nr 2-10-3840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 29.07.2010 Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja num

§ 317

lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt

§ 407

lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 31.12.2004.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 04-619049-EG, 12.05.2005.a laenulepingu nr 05-093489-VL ning 28.11.2006.a arvelduskrediidi lepingu nr 07-007087-KP. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud ning ei ole tasunud tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 20.01.2010.a on kokku 41 577,82 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 33 175,41 krooni, intressist 2573,54 krooni, viivisest põhiosalt 5750,23 krooni ja menetlustasust (postikulu) 78,64 krooni. Hageja on teinud arvutusvea nõudes 41577 krooni ja 92 senti, õige summa on 42577 krooni ja 82 senti. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise 2

(3)kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 331,75 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni ja kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku menetluskulud 7931,75 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist. Haide Rimmel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.