← Eesti

2-10-3528/6

2-10-3528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots,sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- 07.05.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu

§ 60lg.1, § 61 lg.1,2,3,4; § 70 lg.1,2 ja Ts

MS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 ülalpidamiseks Rahuldada O.R hagi. Välja mõista A.H`ilt elatusraha O.R kasuks lapse A.H.`i, sünd: xx.xx.xxxx.a. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o.22.01.2010.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx.a. Välja mõista A.H`ilt elatusraha O.R kasuks lapse M.H.`i, sünd: xx.xx.xxxx.a.ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o. 22.01.2010.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx.a. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja A.H`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord 1

(3)2-10-3528 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel 2 alaealist last A.H., sünd. xx.xx.xxxx.a. ja M.H., sünd: xx.xx.xxxx.a. Lapsed elavad alaliselt hageja juures. Laste isa A.H ei ole laste ülalpidamiseks elatusraha vabatahtlikult tasunud. Lapsi on toetanud nende vanaema s.o. kostja ema. Kuna hagejal ei ole püsivat tööd on laste olukord muutunud väga raskeks ning kostja ei ole laste suhtes huvi üles näidanud. Hageja on töötukassas töötuna registreeritud, osaleb tööpraktikal ja saab stipendiumi. A.H.`ile kulub kuus 5218 krooni ja M.H.`ile 4718 krooni. Seega palub hageja kostjalt A. ülalpidamiseks välja mõista 2854 krooni ja M. ülalpidamiseks 2394 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistas vanemliku ülalpidamiskohustust laste A.H.`i ja M.H.`i suhtes. Lahusoleku ajal on toetanud lapsi rahaliselt , materiaalselt ja moraalselt. Laste emaga oli suusõnaline kokkulepe, et toetab neid , kui asub perest lahku elama. Lapsi on toetanud vanaema s.o. kostja ema M.U, samuti kaasa arvatud kolmas laps I.R. M.U on toetanud kolme last poolte lahusoleku ajal ja ka hagejat. O.R väited, et ta on rahalistes raskustes ei vasta tõele, kuna isik on ostnud liisinglepinguga auto, mille maksumus on 126 000 krooni. Samuti on hageja ostnud kallihinnalist kodutehnikat. Kui peres on erivajadustega laps ja raske puue põhjustab lisakulutusi, miks ei ole hageja pöördunud valla poole. Kostja on nõus maksma elatusraha seadusega sätestatud korras. Kohtukulud jätta hageja kanda Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde, kuid vähendas hagihinda ja palus kostjalt mõlema lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 2175 krooni alates hagi esitamist s.o. 22.01.2010.a. Kostja ei ole enne hagi esitamist ja hagi menetlemise ajal elatusraha laste ülalpidamiseks tasunud, viimati tasus kevadel 2009.a. Kohtuistungil kostja leidis, et ta ei ole võimaline tasuma elatusraha kummalegi lapsele 2175 krooni kuus, kuna saab miinimumpalka. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hagejal ja kostjal on alaealised lapsed A.H., sünd xx.xx.xxxx.a. ja M.H., sünd: xx.xx.xxxx.a. Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatusraha tasunud, viimati tasus kevadel 2009.a. Kostja ise ei ole kohtule ka sellekohaseid tõendeid esitanud. Seda, et laste vanaema on lapsi toetanud, ei saa lugeda kostja poolt laste ülalpidamiseks elatusraha tasumiseks. Vastavalt

§ 60

lg.1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel 2

(3)2-10-3528 temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust üldse täitnud, tuleb elatusraha välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega. Hageja nõuab elatusraha hagi esitamisest s.o. alates 22.01.2010.a. ja elatusraha tuleb välja mõista sellest ajast vastavalt

§ 70

lg.1.

§ 61

lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Hageja nõuab elatusraha 2175 krooni kuus kummalegi lapsele. Laste vajadused selles osas on põhjendatud, kuna antud summa on seadusandja poolt kehtestatud miinimum elatusrahamäär.

§ 61

lg.4 järgi on miinimum elatusrahamäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2008.a. on 2175 krooni kuus. Hageja enda sissetulekuks kuus on peretoetus 1800 krooni, lapse puudetoetus 1260 krooni, tööpraktikast 600 krooni. Kostja enda väitel töötab xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx ja töötasu saab miinimummääras. Rohkem sissetulekuid ei ole , vara ei ole, on sõiduk Ford Escort 1994.a. Kostja ei ole kohtule tõendeid sissetulekute suuruse kohta esitanud. Väikest sissetulekut ei saa pidada iseenesest mõjuvaks põhjuseks, et elatusraha välja mõista alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära vastavalt

§ 61lg.6.

Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kuna kostjal on ülal pidada 2 alaealist last, tuleb otsida võimalusi suurema töötasu teenimiseks ja seaduses kehtestatud elatise tasumiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid , mis annaksid aluse elatusraha välja mõista väiksemas summas, kui hageja nõuab.

§ 61lg.3 kohaselt vanema varalise seisundi v.

lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatusraha suurust muuta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 2x 2175x 9 = 39 150 krooni - alus TsMS § 129 lg.2. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.