lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 11. märts 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-3403 Hagi ese L L hag

§ 61lg.

1 alusel taotleb hageja välja mõistetud elatise suurendamist 3751 kroonini kuus (3100+ tulumaks), alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja väitel ei ole kostja elatist maksnud ja tema võlg seisuga

2. 2010 on 100 870,00 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuväites /t.l. 16/ hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub jätta jõusse Saare Maakohtu kohtuotsuse elatise väljamõistmiseks. Kostja on last materiaalselt toetanud, kuid on pikemat aega töötu ja ilma sissetulekuta. Kostja kohtuistungile ei tulnud ja palus hagi jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsus oma

1. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
2. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Saare Maakohus on
3. oktoobri 2005.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-1-255/05 kostjalt hageja kasuks välja mõistnud elatise sel ajal kehtinud minimaalmääras e. 1345 krooni, märkides muuhulgas, et kostja on kohustatud maksma elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras. See tähendab, et juhul, kui kostja on maksnud elatist alla minimaalmäära, on ta kohustuse elatise maksmiseks jätnud nõuetekohaselt täitmata. Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, esitamata kohtule ühtki tõendit elatise maksmise kohta lapsele. lk 3 Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused lapsele kuus keskmiselt 6200 krooni. Kuna tegemist on aktiivses kasvu- ja arengueas lapsega, leiab kohus, et kulutuste suurus vastab lapse vajadustele ja ei ole ülemäära suur ega ülepaisutatud. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et elatist saav vanem peab vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu ja seetõttu ei saa hageja poolt esitatud nõuet pidada ülemäära suureks. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest lapsed elavad tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis hagejal puudub igakuine sissetulek. Kostja on tema enda väitel pikemat aega töötu. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja sissetulekuallikaid. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse (laste) suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see kulude arvestuse kohaselt 3200 krooni kuus. Kohus, arvesse võttes kostja varanduslikku seisundit, määrab elatise suuruseks elatise kehtivas minimaalsuuruse, millele lisandub tulumaks, kokku 2632 krooni. Kohus on seisukohal, et vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, kuna kostja ei ole soovinud kohtule esitada sellekohaseid tõendeid. Ka ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse määrata elatise suuruse alla kehtiva elatise minimaalmäära. Kostja on kohtule teadaolevalt töövõimeline isik, kelle võimalused tööga teenimiseks ei ole piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/