Obsah (9)

§ 394§ 322§ 407§ 444§ 367§ 1741§ 162§ 173§ 177

2-10-2860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-286

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 09.02.2010. a kätte kostja elukaaslasele A.Sxxxxxxxx.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt

§ 407

lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Euroset Est OÜ-ga ja Rail Auto OÜ-ga järelmaksuga müügilepingud, mille kohaselt müüsid müüjad kostjale kaupa, kostja aga kohustus selle eest lepinguga sätestatud maksepäevaks tasuma hagejale. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 20.01.

1. a on kokku 12 048,73 krooni, mis koosneb põhivõlast 11 191,41 krooni, intressist 807,32 krooni ja leppetrahvist 50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja 2-10-2860 taotles viivise väljamõistmist seaduses ettenähtud määras protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o alates 20.01.
4. a kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 3250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

Haide Rimmel kohtunik