Obsah (5)

§ 187§ 322§ 173§ 162§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-2641 Tsiviilasi M V ha

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1. jaanuaril 2010.a. esitas M V kohtule hagi, milles palus enda isalt G Velt välja mõista elatis seadusega kehtestatud minimaalmääras, so. 2175 krooni igakuuliselt alates
2. veebruarist 2010.a., mil ta on saanud täisealiseks ja kuni Põhikooli lõpetamiseni, so.
3. juunini 2010.a. (kool lõppeb 02.06.2010.a.). Hagiavalduse kohaselt õpib hageja 9-ndas klassis. Hageja ülalpidajaks on ema L V, kelle igakuine sissetulek on 4800 krooni. Perekonnaseaduse § 60 lg1 alusel lasub ka tema isal, kostja G Vel, lapse ülalpidamise kohustus. PerekS § 60 lg2 sätestabb, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab õpinguid täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. G V hageja ülapidamiskohustust vabatahtlikult ei täida ning seetõttu on hageja sunnitatud esitama kohtusse hagiavalduse elatise väljamõistmiseks kostjalt. Kuni hageja täisealiseks saamiseni oli G V kohustatud jõustunud kohtuotsuse alusel tasuma elatisraha 1000 krooni. Tol ajal, kui elatisraha välja mõisteti, oli kostja kohustatud tasuma elatisraha ka teise lapse ülalapidamiseks. Käesolevaks ajaks on ka see laps täisealine. Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatis alates 01.02.2010 igakuiselt 2175 krooni kuus. Hagiavaldusele on lisatud M Ve sünnitunnistuse koopia, millest nähtub, et Gido V on M Ve isa ja L V tema ema. M V on . (tl.9). Lisatud on ka L Ve töötasu tõend, mille kohaselt tema kuu keskmine neto tulu on 5500 krooni ning tõendid , mis tõendavad L Ve kulutusi korterile, Koolist väljastatud tõendid, mis kinnitavad hageja õpinguid koolis ja seda, et kool kestab 02.06.2010.a. (tl.10,11). Kuna kostja vaidles hagi suurusele osaliselt vastu ja seda transpordikulutuste osas, siis selgitas hageja, et need kulutused on tingitud asjaolust, et ta peab kooli jõudmiseks sõitma läbi Kuressaare. Et kooli õigeaegselt jõuda sõidutab ema teda t autoga linna, millele kulub samuti bensiini. Kuna koolist koju jõudmiseks peab ta Kuressaarest helistama emale, et viimane talle järgi tuleks, siis on vajalik ka mobiil, millele on kehtestatud limiit 100 krooni kuus. Samuti palub hageja arvestada sellega, et siis, kui tema ülalpidamiseks 1000 krooni kostjalt väljamõisteti, siis maksis ta elatist kahele lapsele, nüüd aga peaks ta maksma ühele lapsele. KOSTJA SEISUKOHT Kostja tegi oma seisukoha hagi osas teatavaks kirjalikult. Hagile vaidleb kostja vastu osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja kulutused olla nii suured , kui on hagiavalduses märgitud. F kooli õpilastel on bussisõit tasuta, samuti koolitoit ja õppevahendid. Asjaolu, et hageja kasutab telefoni on ka liigne luksus, mille eest ei pea tema tasuma. Kostja leiab ka, et eluaseme kulud on ülepaisutatud, kuna korter, milles hageja koos emaga elab on VVV korter ja selle korteri kasutamise eest tasuvad hageja ja tema ema mingi sümboolse summa. Kuna kostja sissetuleku allikaks on tema töövõimekaotuse pension, siis ei ole ta suutelina maksma rohkem kui seni, so. 1000 krooni kuus. Selline summa määrati elatiseks ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-1-135-04 , otsus 26.10.2005.a. Kostja on nõus tasuma 50 % menetluskuludest. Kostja on väljendanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Kohus väljastas kutse kohtuistungile kostjale hagiavaldusel näidatud aadressil, so. , kus on tema kutse vastu võtnud ema. Hageja on oma vastuses märkinud enda elukoha aadressiks XXXXXXXXXXX, kuid hageja kinnitusel kostja nende juures ei ela ega ole nendel võimalik kostjale ka kutset kätte anda. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib esitatud hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Hagi on esitatud elatise saamiseks PKS § 60 lg2 alusel. Nimetatud seaduse sätte alusel on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Seega peab PKS § 60 lg2 alusel hagi esitamisel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Ülalnimetatud tingimused on käesoleva hagi puhul täidetud: hageja on üldhariduskoolis hariduse omandamise ajal saanud täisealiseks ja ta õpib põhikoolis. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab koos emaga ja on õpingute ajal ema ülalpidamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
4. jaanuarist 2008.a. on kuupalga alammääraks 4350.00 krooni (Eesti Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 254) ja seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.00 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist summas 2175 krooni, so. seadusega kehtestatud minimaalmääras. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on tõendanud oma kulutuste suurust ja kohus ei pea neid kulutusi põhjendamatult suurteks. Kostja vaidlustades elatise suurust ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute suuruse kohta. Käesoleva kohtuotsusega on kostja kohustatud maksma elatist ühele lapsele seadusega ettenähtud minimaalmääras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. G Vele on hagimaterjalide koos hagi menetlusse võtmise määrusega väljastatud hagiavaldusel märgitud aadressil. Hagimaterjalid on vastu võtnud vend X V. 18.02.2010. on G V hagile esitanud kirjaliku vastulause. Kohtukutse on G. Vele väljastatud samuti hagiavaldusel märgitud aadressil, kohtukutse on vastuvõtnud kostja ema. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtukutse tuleb

§ 322lg1 korras G Vele lugeda kätteantuks.

G V ei ole kohtule teatanud mõjuvatest põhjustest, mis oleks tinginud kohtuistungile mitteilmumise ja istungi edasilükkamise. Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 173

lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik