← Eesti

2-08-79885/5

Obsah (6)§ 162§ 407§ 444§ 367§ 173§ 175

2-08-79885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja

§ 162

lg 1, § 173, § 1741 lg 3, § 175, § 367, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p 2

  1. Hagi rahuldada;
  2. Välja mõista J.M Puistevilla OÜ kasuks põhivõlg summas 18 500.00 (kaheksateist tuhat viissada) krooni, sissenõuavaks muutunud viivis summas (11 562.50) üksteist tuhat viissada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti ja edasine viivis alates
  3. novembrist 2008.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras (0,5%) null koma viis protsenti tasumata põhivõlgnevuselt päevas;
  4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud J.M kanda;
  6. Välja mõista J.M’lt Puistevilla OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv summas (1250.00) üks tuhat kakssada viiskümmend krooni ning õigusabikulud summas (3000.00) kolm tuhat krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 1

(3)2-08-79885 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis 30.juunil 2008.a. kostja J.M telefoni teel hagejalt Puistevilla OÜ-lt puistevilla ning selle paigalduse xxxx külas asuvale ja kostjale kuuluvale majale. Hageja teostas puistevilla ja selle paigaldustöö 1.juuli 2008.a. Puistevilla paigaldustööde teostamise ja vastuvõtmise kohta andis kostja eeldatav elukaaslane omakäelise kinnituse 1.juuli 2008.a. lepingarvel nr 380. Kuna arve oli esitatud Regandel OÜ-le, kes ei olnud paigaldustööde pooleks, vormistati leping-arve ümber hageja ja kostja vaheliseks 01.07.2008.a. leping-arveks nr 280158 summas 25 000.- krooni viivisega 0,5% päevas. Kostjale edastati arve e-posti teel 22.juuli 2008.a. 24.juuli 2008.a. tasus kostja 6 500.- krooni, lubades ülejäänud summa maksta lähiajal, kuid ei teinud seda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 18 500.- krooni ning viivist arvestatuna 25.07.2008.a. kuni 26.11.2008.a., s.o. 125 päeva eest 11 562.50 krooni. Hageja palub lisaks välja mõista edasine viivis 0,5% päevas tasumata põhinõudelt kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostja eluruumis viibinud sugulasele A.M’le allkirja vastu kätte toimetatud 10.02.2009.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma töövõtulepingust tulenevat rahalist kohustust, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtulepingu puhul tellija põhiliseks kohustuseks maksta töö eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 ja kokkulepitu alusel – arvel 0,5% päevas.

§ 367

lubab viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2

(3)2-08-79885 Hagejal on seega õigus nõuda viivise väljamõistmist alates 27.november 2008.a. määras 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja J.M kanda. Hageja on 31.03.2009.a kirjalikus avalduses taotlenud tagaselja kohtuotsuse tegemise korral menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palub välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1250 krooni ja õigusabikulud summas 3000 krooni. Kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud.

§ 173

ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt kokku 1 250.- kr.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista esindajale tasutud õigusabikulud 3000.00 krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäära. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.