← Eesti

2-08-79169/4

2-08-79169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-79169 Tsiviilasi AS Saare Kütus hagi M Ui vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja AS Saare Kütus, registrikood 10185976, asukoht Roomasaare tee 6 Kuressaare 93815 Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Andres Tamm, asukoht Tolli 7 Kuressaare 93813, e-post: tammebyroo@tt.ee Kostja M U, isikukood CCCCCCCCCCCCC esindajad Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt M Uilt (U) hageja AS-i Saare Kütus kasuks ostumüügilepingust tulenev võlgnevus kokku 2525 (kaks tuhat viissada kakskümmend viis) krooni 89 senti. Nõue tasuda AS-i Saare Kütus arveldusarvele nr 1120092007 Swedbank'is.
  5. Välja mõista kostjalt M Uilt hageja AS-i Saare Kütus kasuks viivis 1161 (üks tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni 73 senti. Menetluskulude jaotus.
  6. Jätta hageja AS-i Saare Kütus menetluskulud kostja M U kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus 1

(3)2-08-79169 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  1. augustil
  2. a sõlmisid hageja AS Saare Kütus ja kostja M U kliendikaardi kasutamise lepingu nr 1768 /edaspidi leping/, mille järgi kohustus AS Saare Kütus tanklates kliendikaardi alusel sularahata arvlema ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Kostja ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt. Hageja nõue ja põhjendused
  3. a esitas AS Saare Kütus Pärnu Maakohtule hagi M Ui vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse nõudes summas 2525,89 krooni. Augustis
  4. a ostis kostja hageja tanklatest kaupa, kuid jättis selle eest tasumata kogusummas 2525,89 krooni. Kostja ei ole vaatamata meeldetuletustele oma kohustust täitnud. Lepingu p. 4.5 järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,5 % päevas tasumata makselt. Kostja võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 1161,73 krooni. Juhindudes VÕS §-st 213 ja 113 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostumüügilepingu järgse põhivõla summas 2525,89 krooni ja viivise 1161,73 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja oma kohtule saadetud kirjades on võlga tunnistanud ja lubanud selle ära maksta, kuid ei ole seda teinud. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule tehtud avaldustega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 213 järgi on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p.4.5 järgi leppisid pooled kokku viivise 0,5 %. 2
(3)2-08-79169 Kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg summas 2525,89 krooni ja viivis 1161,73 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Külli Mõlder Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.