Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist.
järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest juhtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 4530.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et kohus mõistaks kostjalt välja igakuise elatisraha lapsele minimaalsummas, so. 2175 krooni ühele lapsele, kahele 4350 krooni ja seda alates elatishagi esitamisest kohtule. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on juba mõnda aega töötu ja seega puudub temal regulaarne sissetulek. Arvestades poolte poolt kohtuistungil väljendatud seisukohti, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks minimaalmääras, so. 2175 krooni lapse kohta kuus. PerekS § 70 lg1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Elatishagi käesolevas asjas on esitatud 24.11.2008.a. Samas on hageja võtnud omaks ja kostja on esitanud ka makse dokumendid, mille kohaselt on kostja tasunud 2009.a. juuni ja juulikuus kokku 1500 krooni elatisraha, mida tuleks täitmise korral arvestada võlgnevuse arvutamisel. Pärnu Maakohtu 08. Aprilli 2009.a. määrusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagatud, kuna hageja soovis taotleda riiklikku elatisabi. Hagi tagamise määrusega on kostjat A Aa kohustatud maksma kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni laste H ja H Aa ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kummagi lapse kohta kuus. Määrus on jõustunud . MENETLUSKULU JAOTIS Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja ei ole kohtulikus menetluses menetluskulude nõuet esitanud. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468. Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.