2-08-78185/8

2-08-78185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-78185 Tsiviilasi S S ja V S hagi AS Morten Invest vastu registrikande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Hagejad: S S ( ja V S ( ) Menetlusosalised ja nende esindajad hagejate lepinguline esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Jüri Leppik (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni tn. 4, Tallinn 10119), kostja AS Morten Invest (registrikood 10673131, asukoht Veerenni 29/2, 10135 Tallinn) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Võtta vastu hagejate S S ja V S loobumine hagist AS Morten Invest vastu registrikande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja lõpetada tsiviilasja nr. 208-78185 menetlus. Tagastada osaühingule Dynastia (konto nr. 221022311530 Swedpangas) pool tasutud riigilõivust summas 7125 (seitse tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni (makstud
3. 2008 Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369 summas 14 250.- krooni). Määrus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. 1 2-08-78185 Asjaolud 21.11.2008.a. esitasid S S ja V S maakohtule hagi AS Morten Invest vastu registrikande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on S S ja V S Saare maakonnas, S vallas, I külas asuva Ü ja T kinnistute ühisomaniku E M pärijad. Nimetatud kinnistute kohta on kinnistusraamatu III jakku
4. augustil 2003.a. tehtud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge AS Morten Invest kasuks. Antud eelmärge on sisse kantud
5. Märtsil 2003.a. kostja ja E M vahel sõlmitud tehingu alusel (Lisa 2). Selle tehinguga võõrandas E M võlaõiguslikult Ü ja T kinnistud kostjale. Kinnistute võõrandamise hind oli T kinnistu osas 47 317.- krooni ja Ü kinnistu osas 228 904.- krooni. Eeltoodu alusel on hagejad määratlenud ka hagi hinna. Lepingus rõhutas E M, et lepingu ese on omandatud enne lahutust ja kuulub ühisvara hulka (Lisa 2 2.lõik). Omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge AS Morten Invest kasuks, teenis tagatist võimalikuks ühisvara käsutamiseks tulevikus. Hagejad on seisukohal, et AS-il Morten Invest on alates 05.septembrist 2008.a. tekkinud kohustus avalduse esitamiseks kande kustutamiseks Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxxxxx (edaspidi - Ü kinnistu) III jaost ja registriosa number xxxxxx (edaspidi -T kinnistu) III jaost. E M ja E M omandasid Saare maakonnas, S vallas, I külas asuva Ü ja T kinnistud oma abielu kestel ja see oli, Perekonnaseaduse §14 lg. 1 kohaselt, nende ühisvara. Ka peale abielu lahutamist 27.veebruaril 2002.a. nimetatud ühisvara ei jagatud ning see jäi E ja E M ühisomandisse (Lisa 3). E M omandiõigust on tunnistanud ka kostja oma kirjas Pärnu Maakohtule 28.novembril 2005.a. (nimetatud kiri asub tsiviilasja nr. 2-05-17069 toimikus). E M suri
6. novembril 2006.a. ning sellest hetkest ei ole enam ka võimalik Ü ja T kinnistute käsitlemine abikaasade ühisvarana, sest isiku surma hetkest on talle kuuluv vara pärandvara (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-116-00, vt. otsuse IV osa, nr. 3-2-1-86-08, p. 15,16,17). Tulenevalt eeltoodust ei ole Ü ja T kinnistud
7. novembrist 2006.a. enam E ja E M ühisomand, vaid 50% ulatuses kaasomandina E M lahusvara ning 50% ulatuses kaasomandina E M pärandvara. E M pärijateks on S S ja V S. Kostja on antud asjaoludest teadlik tsiviilasja nr. 2-05-17069 menetluses teatavaks saanud asjaoludest. E M surma hetkel oli Pärnu Maakohtu menetluses kostja hagi E M ja E M vastu asjaõiguslepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusregistri kannete muutmiseks (kohtuasi nr. 2-05-17069). Kohtuasi puudutas Ü ja T kinnistute kasutusõiguste realiseerimist. AS Morten Invest nõue oli, et E M ja E M annaks nõusoleku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kannete muutmiseks ning et seda nõusolekut asendaks kohtuotsus.
8. jaanuaril 2007.a. peatas Pärnu Maakohus menetluse kuni menetlusse astub E M õigusjärglane või muu menetluse jätkamiseks õigustatud isik (Lisa 4). Pärast hagist loobumist 05.septembril 2008.a. (Lisa 5) E M ja tema õigusjärglaste suhtes, jäi eeltoodud nõue vaid E M vastu. Kinnistusraamatusse täna kantud omaniku kanne on AS-i Morten Invest seisukohalt tühine, sest AS-i Morten Invest seisukohalt rikutakse tema kasuks seatud omandiõiguse ülekandmist tagavat nõuet. Seega õiguslikult tuleb lugeda M V omanikukannet eelduslikult tühiseks ja õigeks kannet, et omanik on E M (vara, mis on omandatud ühisvarana).
9. jaanuaril 2008.a. esitas kostja nimetatud hagimenetluse käigus kohtule avalduse, millega loobus hagist E M vastu. Pärnu Maakohus rahuldas taotluse 05.septembril 2008.a. ja lõpetas oma määrusega menetluse E M ning tema õigusjärglaste suhtes (sh käesolevas asjas hagejate suhtes). Hagist loobumisega E M suhtes muutis kostja kinnistu nimega Ü kohta Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxxxxx III jakku ja kinnistu nimega T kohta Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriosa 2 2-08-78185 number xxxxxx III jakku kantud omandiõiguse ülekandmise nõude täitmise võimatuks ja on sellega sisuliselt loobunud eelpool nimetatud nõudest. Ühisomandi puhul on kõigil kaasomanikel võrdsed õigused ja kohustused. Muu hulgas on neil ka võrdsed õigused teada saada neile kuuluva omandiga seotud vaidlustest ja sellega seoses tekkida võivatest kohustustest. Sellest tulenevalt oli õigustatud ka E M kaasamine kostjana kohtuasjas nr. 2-05-
10. Vältimatult oleks pidanud E M õigusjärglased olema menetlusosalised pärast E M surma, sest sellest hetkest oli antud vara kasutusõigus 50% kaasomandi osale vaid E M pärijatel. Kostja kasuks kinnistusraamatusse tehtud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagavast eelmärkest tulenevalt on kostjal õigus nõuda omandi ülekandmist ainult kogu kinnistu ulatuses ja kõigilt kinnistu omanikelt. Seega, kui kostja on loobunud nõudest ühe kaasomaniku suhtes on ta muutnud omandiõiguse nõude ülekandmise täitmise võimatuks. Hagejad on seisukohal, et omandiõiguse ülekanne on võimatu kui ühisomandis oleva kinnisasja ühe või mitme omaniku suhtes on tunnistatud sellise nõude puudumist. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg. 2 ei või nõuda kohustuse täitmist kui selle täitmine on võimatu. Seoses sellega, et kostja on muutnud Ü kinnistu, registriosa nr. xxxxxx ja T kinnistu, registriosa nr. xxxxxx omandiõiguse ülekandmise nõude täitmise võimatuks, on talle tekkinud kohustus kinnistamisavalduse tegemiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonnale eelpool nimetatud registriosade III jakku tehtud kande kustutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsÜS § 68 lg. 5 ning AÕS § 65 lg. 2 alusel paluvad hagejad:
11. Tuvastada, et AS Morten Invest on kohustatud andma nõusoleku Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxxxxx, Ü kinnistu, III jakku kantud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks;
12. Tuvastada, et AS Morten Invest on kohustatud andma nõusoleku Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxxxxx, T kinnistu, III jakku kantud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks;
13. Hagi tagamiseks kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriossa number xxxxxx hagejate vastuväide III jakku kantud kostja käsutusõiguse piiramiseks;
14. Hagi tagamiseks kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistris avatud registriossa number xxxxxx hagejate vastuväide III jakku kantud kostja käsutusõiguse piiramiseks hagejate S S ja V S kasuks;
15. Kohtukulud jätta kostja kanda.
17. 2009.a. esitasid hagejad kohtule avalduse hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Juhindudes TsMS § 150 lg. 2 p. 2 ja 4 ja 429 lg. 1 taotlevad hagejad:
18. võtta vastu hagejate hagist loobumine;
20. tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 7125 krooni. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hagejate loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole 3 2-08-78185 õigus (TsMS § 206). Seoses hagejate loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. TsMS§ 150 lg. 2 p. 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Hagejad taotlevad riigilõivu 7125.- krooni tagastamist , mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Külli Mõlder kohtunik 4