Obsah (5)

§ 368§ 162§ 363§ 230§ 5

2-08-75845 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2009.a., Kuressaare kohtumaja 2-08-75845 T V hagi AS Saare Olerex v

§ 368lg2 tulenevalt on: S.

Põld menetluses olevas täiteasjas nr 181/2007/210 täitedokumendiks olevas Pärnu Maakohtu 25.10.2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-03-463 resolutsioonis „ Mõista T Velt AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni, viivis 5596,70 krooni ja kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni T Ve poolt R Ve surma järel vastu võetud pärandvara arvel” , sõnu “pärandvara arvel” tuleb tõlgendada selliselt, et pärandvara väärtus määratakse kindlaks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-is 65 sätestatu kohaselt. Eeltoodud täitedokumendi tõlgendusest tulenevalt ei saa kohus tuvastada et hagejale T Vele tuleneks sellest täitedokumendist õigus, mis annaks alust tuvastada, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on tasunud AS-le Saare Olerex FIE R Ve Stalu kohustuse R Ve surma järgse pärandvara arvelt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. 1 2-08-75845

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. jaanuari 2009.a. kohtumääruse alusel rakendatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks peatati AS Saare Olerex avalduse alusel toimuv täitemenetlus täiteasja nr.181/200/
3. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud hageja T Ve enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

§-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud T V võttis vastu pärandvara inventuuriga 22.09.2003.a. surnud R Ve pärandvara. R Ve pärandvara vastuvõtmise kohta on T Vele väljastatud 28.07.2004.a. pärimisõiguse tunnistus nr 1697 (tl.13-14). 12.11.2004.a. on koostatud pärimisega hõlmatud kinnistute kohta Saare mk Pihtla vallas Kõljala külas eksperthinnang kinnistute turuväärtuse kohta (tl.15-17). Kohtutäitur Svetlana Põld menetluses on täiteasi nr 181/2007/210, milles kuulub täitmisele AS Saare Olerex (sissenõudja) 02.02.2007.a. avalduse alusel Pärnu Maakohtu 25.10.2006.a. otsus tsiviilasjas nr 2-03-468 (täitedokument). Nimetatud 25.10.2006.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõisteti T Velt välja AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni ja viivis 5596,70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni. Pärnu Maakohtu 22.02.2007.a. määrusega kohtuotsuses vea parandamise korras tehti muudatus 15.10.2006.a. otsuse resolutsioonis ja sõnastati see järgmiselt: Rahuldada hagi: Mõista T Velt AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni ja viivis 5596,70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni, T Ve poolt R Vaikaare surma järel vastu võetud pärandvara arvel (tl. 7-12). Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.08.2007.a. jäeti 22.02.2007.a. määrus vea parandamiseks kohtuotsuse muutmata. Seega jõustus kohtuotsus 06.07.2007.a. 21.02.2007.a. koostas Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Svetlana Põld T Vele kuuluva kinnisasja arestimise akti, millega keelas aktis kirjeldatud vara, so. R Velt saadud pärandvara käsutamise. 01. märtsil 2007.a. esitas T V kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus tühistada kinnisasja arestimise akti, vabastada vara arestist ning lõpetada täitemenetlus. 20.03.2007.a. otsusega jättis kohtutäitur T Ve kaebuse rahuldamata. 16.04.2007.a. esitas T V Pärnu maakohtule kaebuse Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri S. Põld otsuse peale täiteasjas nr 181/2007/210. 09. juuli 2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0715979 jättis kohus T Ve kaebuse rahuldamata ning juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et täitemenetluses seadustikus on võlgnikule tagatud õiguskaitsevõimalus, kui ta on seisukohal, et täitedokumenti ei tohiks täitmisele võtta ja esitada sundtäitmisele lubamatuks tunnistamise hagi ning tulenevalt

§ 368

lg2 on võlgnikul õigus täitemenetluse 2 2-08-75845 täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada tuvastushagi täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. 17.08.2008.a. esitas T V määruskaebuse kohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-07-15959. Ringkonnakohtu 07.11.2008.a. määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 09.07.2008.a. määrus T Velt kohtutäituri kasuks õigusabikulude väljamõistmise osas, muus osas jäeti aga määrus muutmata. Hageja nõue ja põhjendused 11.11.2008.a. esitas T V kohtule hagiavalduse sissenõudja AS Saare Olerex vastu täitedokumendi täitmiseks vajalik asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. 16.12.2008.a. aga avalduse haginõude parandamiseks (tl. 34-41). Algselt kohtule esitatud hagis taotles hageja T V Pärimisseaduse § 134 lg1, 135 lg1 ja 3 ning

§ 162ja 175 lg1 alusel: 1.

Tuvastada, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on tasunud AS-le Saare Olerex FIE R Ve Stalu kohustuse R Ve surma järgse pärandvara arvelt;

1. Tühistada täiteasjas nr 181/200/210 koostatud 21.10.2007.a. kinnisasja arestimise akt ja T Vele kuuluva Skinnistu (registri nr XXXXX) käsutamise keeld;
2. Lõpetada menetlus täiteasjas nr 181/2007/210 seoses T Ve poolt kohustuse täitmisega pärandvara arvelt;
3. Jätta menetluskulud AS Saare Olerex kanda. 14.12.2008.a. kohtule esitatud hagi täpsustustes jäi hageja ainult ühe nõude, so. tuvastada, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on tasunud AS-le Saare Olerex FIE R Ve Stalu kohustuse R Ve surma järgse pärandvara arvelt. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. T V võttis pärandi vastu inventuuriga, mistõttu tulenevalt Pärimisseaduse § 135 lg1 vastutab T V R Ve kohustuste eest üksnes vastu võetud pärandvara ulatuses (viide pärandi vastuvõtmise avaldusele, lisa 2). R Ve kohustused ületavad R Ve pärandatud vara. R Ve pärandatud vara väärtus oli kokku 125300 krooni (ühisvarana ½ osa kinnistu väärtusest125000 krooni ja ½ sõidukite väärtusest – 300 krooni ( viide pärimisõiguse tunnistusele , lisa 3; kinnistu eksperthinnangule; lisa nr 4). R Ve kohustused pärandaja surma päeva seisuga olid kokku 308323 krooni (lisad 5-9). Hageja leiab, et Pärimisseaduse § 134 lg 1 alusel kuulus pärandi arvel esimeses järjekorras tasumisele pärandaja matuse kulud. Pärandaja matusekulud olid 12290 krooni (lisa 10). Pärimisseaduse 134 lg1 ja Pankrotiseaduse § 153 lg1 alusel rahuldatakse järgmises järgus pandiga tagatud nõuded. Pandiga tagatud nõudeks käesoleval juhul on AS-i Eesti Ühispank nõue summas 70370,93 krooni (lisa 6). Pärimisseaduse § 134 lg1 ja Pankrotiseaduse 153 lg 1 alusel rahuldatakse järgmises järgus muud nõuded. Pärimisseaduse § 234 lg3 ning pankrotiseaduse § 153 lg 6 järgi, kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega ning, et kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Muud nõuded käesoleval juhul (R Ve surma päeva seisuga); 1) kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 97695 krooni (lisa 8); 2) kohustus AS Saare Kalur ees summas 4839 krooni (lisa); 3) kohustus AS Saare Olerex ees summas 31796,81 krooni; 4) kohustus AS Electrum Trading ees summas 2270,5 krooni (lisa 9); 5) kohustus R Lemberi ees summas 101352 krooni (lisa 10). Tulenevalt eeltoodust jääb peale pärandaja matuse kulude (12290 krooni) ning AS Eesti Ühispank nõude täitmist järgmiste nõuete täitmiseks pärandaja vara 42639 krooni. Vastavalt seadusele läheb nimetatud summa jagamisele kõigi ülejäänud võlausaldajate vahel võrdeliselt nõuete suurusega. Sellest tulenevalt kuulub vastavalt seadusele AS Saare Olerex R Ve 3 2-08-75845 pärandvara arvel väljamaksmiseks 5692 krooni (17% AS Saare Olerex nõudest summas 31796.81 krooni), millises summas omab AS Saare Olerex nõuet pärija T Ve vastu ning millise summa ja rohkemgi tasus T V 21.
4. kohtutäituri kontole (maksekorraldus, lisa 11). Hageja leiab, et olukord, kus kohtutäitur kohustab T Vt täitma kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevust T Ve isikliku vara arvelt, ei vasta pärimisseaduse mõttele ning läheb vastuollu inventuuri õigusliku eesmärgiga, milleks on pärandvara vastu võtnud isiku vabanemine pärandaja võlgade tasumise kohustusest isiku vara arvel. Samuti tekib kirjeldatud olukord ebavõrdse olukorra teiste võlausaldajate suhtes. T V leiab, et ta on tasunud kohtuotsuse järgi väljanõutu ning, et täitemenetluse jätkamine on T Ve suhtes ebaõiglane. Tulenevalt eeltoodust palub T V kohtul tuvastada täitedokumendi täitmiseks vajalikud asjaolud, sh. et T V on täitnud FIE R Ve Stalu kohustuse R V’ e surma järgse pärandvara arvel. Kostja seisukohad. Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised: Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on tõendina esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse, millest nähtuvalt on vaidlusaluse kinnistu väärtuseks hinnanud 300000 krooni ja sõidukite väärtuseks 600 krooni. Väärtuse hindamisel on kostja aluseks võtnud 12.11.2004.a. ekspert Rene Paatsi poolt koostatud eksperthinnangu, mis on kostja hinnangul alla tegelikku turuväärtust. Vaidlusaluse kinnistu kohta on hageja poolt esitatud vara väärtused eksperthinnangus ja pärimisavalduses nähtuvalt kardinaalselt erinevad. Nimetatud asjaolust tulenevalt on hagiavalduses kirjeldatud kohustuse täitmise kord (jaotuskava) ebaobjektiivne ja ebaõiglane võlausaldajate suhtes. Samuti ei saa kohtutäitur aluseks võtta hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud kohustuste täitmise jaotuskava. Kohtutäitur ei ole pädev otsustama selle üle, milline on R Ve pärandvara tegelik väärtus ja kui suures ulatuses on võimalik sissenõudja nõue rahuldada. Kostja on seisukohal, et kohtutäitur on järginud kohtuotsuse resolutsioonis sätestatut. Täitemenetluse algatamisel oli võlgniku võlakohustus sissenõudja ees täitmata, seega olid kõik eeldused täitemenetluse algatamiseks ja täitetoimingute tegemiseks olemas. Pärnu maakohtu 09.07.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-15959 lk6) on kohus leidnud, et vaidlustatud kinnisasja arestimisel ei ole kohus tuvastanud arestimise kohta käivate menetlusnormide olulist rikkumist ja seetõttu puudub õiguslik alus kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toimingute tühistamiseks. Kohtutäituril tuli võlgnevuse sissenõudmisel lähtuda AS Saare Olerex kui sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldusest, täitedokumendi resolutsioonist ja täitedokumendi tegemisel täitemenetluse seadustikust. Kohtutäituri ülesandeks on kontrollida täitedokumendi kehtivust. Jõustunud kohtuotsus on seaduslik alus täitemenetluse alustamiseks ja täitetoimingute tegemiseks. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei saa kohtutäitur kontrollida ja tõlgendada täitedokumendi sisu ning see tuleb täita sellises sõnastuses nagu see kohtuotsuses sõnaselgelt kirjas on, st. „pärandvara“ arvel“, mida kohtutäitur ka tegi, mitte pärandvara väärtuse arvelt nagu seda tõlgendab hageja. Kohtotsuse resolutsioon on selge ja ühe mõtteline. Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja asjaolule, et tema vastutus on PärS § 135 lg1 alusel piiratud ning sellest tulenevalt on ta tasumisele kuuluva summa osas otsuse täitnud ja esitab kohtule hagi

§ 368

lg2 alusel paludes tuvastada täiteasjas nr 181/200/210 menetluses oleva täitedokumendi täitmiseks vajalikud asjaolud, sh, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on tasunud AS Saare Olerex FIE R Ve STalu kohustused R Ve surmajärgse pärandvara arvelt. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud kõikidest hagiavalduses toodud asjaoludest lähtudes nõude, mille oleks pidanud esitama kooskõlas TMS § 221 lg1 ja lg2 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.

§ 363

lg1 p1 kohaselt märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on muuhulgas ebaselge. Hagiavalduses palub hageja tuvastada täiteasjas menetluses oleva täitedokumendi 4 2-08-75845 täitmiseks vajalikud asjaolud, kuid millised asjaolusid kohus tuvastama peaks nõudest ei nähtu. TMS § 221 lg1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg3 alusel võib esitada hagi täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.

§ 368

lg2 alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada mil määral ja millises ulatuses oleks täitmine täitemenetluses lubatud ja kas kohtutäituri poolt oleks sundtäitmine üldse lubatud. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes hagi esitada, sest TMS § 221 lg3 alusel on nimetatud nõudes tähtaeg möödunud. Täitmisteate on hageja kätte saanud 07.02.2007.a. Tallinna Ringkonnakohus oma 07.11.2008.a. lahendis (lk.4) tsiviilasjas 2-07-15959 selgitab hagejale, et kui võlgnik tugineb asjaolule, et tema kui pärija vastutus on piiratud PärS § 135 lg1 ja PärS § 134 lg3 alusel ning sellest tulenevalt on ta tasumisele kuuluva summa osas otsuse täitnud. Sellisel alusel saab esitada hagi sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg1 alusel. Kohtutäitur ei saa ise lugeda nõuet täidetuks kui kohtuotsusega väljamõistetud summa ei ole tasutud. Kohtutäitur ei ole pädev otsustama selle üle, milline on R Ve pärandvara tegelik väärtus ja kui suures osas on võimalik sissenõudja nõue rahuldada arvestades ka teiste võlausaldajate huvidega. Ainuõigeks lahenduseks objektiivse vara tegeliku väärtuse teadasaamiseks tuleb teostada täitemenetluses kinnistu enampakkumine, mille tulemusena selgub vara tegelik müügi- ja turuhind ja seejärel on võimalik TMS § 57 ja 106 alusel jaotada tulem vastavalt jaotuskavale ja vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ja sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastada võlgnikule. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 368

lg1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

§ 368

lg2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Täitedokumendiks mille tõlgendamise üle poolte on vaidlus on 25.10.2006.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsus, millega mõisteti T Velt välja kostja AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni ja viivis 5596,70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni. Pärnu Maakohtu 22.02.2007.a. määrusega kohtuotsuses vea parandamise korras tehti muudatus 25.10.2006.a. otsuse resolutsioonis ja sõnastati see järgmiselt: Rahuldada hagi: Mõista T Velt AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni ja viivis 5596,70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni, T Ve poolt R Vaikaare surma järel vastu võetud pärandvara arvel (tl. 7-12). Pooled tõlgendavad otsuses märgitud lause osa „..pärandvara arvelt“ erinevalt. Hageja leiab, et võttes FIE R Ve pärandvara vastu inventuuriga, siis inventuuriga määrati ka selle pärandvara väärtuses. Vastavalt T Ve, kui inventuuri läbiviija, tellimusel 12.11.2004.a. koostatud eksperthinnangule oli pärandvarasse kuuluva Pihtla vallas asuva Stalu kinnistu 5 2-08-75845 väärtus 250000 krooni ja autode väärtus kokku 600 krooni. Selles ½ R Vele kuuluvat osa on 125300 krooni, milline summat tuleb arvestada pärandi avanemise ja pärimistunnistuse ajal kehtinud Pärimisseaduse § 135 lg1 ja PankrS § 153 lg1 alusel kohustuste täitmisel. Tulenevalt selle tuleb hageja arusaama kohaselt täitedokumendis olevat lauset „ .. pärandvara arvelt“ tõlgendada hagiavalduses märgitud tähenduses. Selliselt oleks võimalik pärandvara väärtuse arvel AS Saare Olerex hüvitada 5692 krooni, mida võlgnik on ka teinud. Hageja leiab, et teistsugune lähenemine täitedokumendi tõlgendamisele ei vastaks Pärimisseaduse mõttele ning läheks vastuollu inventuuri õigusliku eesmärgiga, milleks on pärandvara vastu võtnud isiku vabanemine pärandaja võlgade tasumise kohustusest isikliku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt ongi T V taotlenud, et kohus tuvastaks täitedokumenti selliselt, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on juba tema poolt antud täitedokumendi tõlgenduses tasunud AS-le Saare Olerex FIE R Ve Stalu kohustuse R Ve surma järgse pärandvara arvelt. Kostja sellise tõlgendusega nõus ei ole. Kostja leiab, et pärandvarasse kuuluva kinnistu väärtuseks ei ole mitte pärimistunnistuse väljaandmisega seoses määratud hind, vaid asja tegelik väärtus selle realiseerimise ajal. Selliselt küsimusele lähenedes on võimalik kostja nõude rahuldamise täielikult pärandvara arvelt. Kuni 01.01.2009.a. kehtinud Pärimisseaduse § 130 lg1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele kanda. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärandaja kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel. Pärimisseaduse § 135 lg1 kohaselt, kui pärija pärandit vastu võttes nõuab sellele inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Alates 01.01.2009a.a kehtiva Pärimisseaduse § § 143 lg1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Uue Pärimisseaduse seletuskirjas on antud selle sätte kohta selgituseks, et pärija vastutus pärandvara nimekirja kantud nõuete eest on vastavalt lõikele 1 piiratud pärandvara väärtusega. Seletuskirjas ei ole aga märgitud seda, mis hetke seisuga tuleb pärandvara väärtus määrata. Pärimisseaduse alusel on pärand pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. TsÜS § 66 kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Vastavalt pärimistunnistusele kuulub R Ve pärandvara hulka Skinnistu, so. kinnisasi (TsÜS § 50). TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus on seisukohal, et pärandvara väärtus nii varem kehtinud Pärimisseaduse § 135 lg1 tähenduses, kui ka alates 01.01.2009.a. kehtiva Pärimisseaduse puhul määratakse kindlaks eelpool nimetatud TsÜS sätetest lähtudes. Pärandvara inventuuriga määratakse pärandvara koosseis, kuid ei määrata selle väärtust TsÜS § 65 tähenduses. R Ve pärandvara koosseis on määratud 28.07.2004.a. väljastatud pärimisõiguse tunnistusega, ½ osaga pärimistunnistuses loetletud varast. Kohustuste täitmisel pärandvarast, selle pärandvara väärtuse määramisel tuleb juhinduda eelpool toodud kaalutlustel TsÜS vastavatest sätetest. Seega tuleb kohtutäitur S. Põld menetluses olevas täiteasjas nr 181/2007/210 täitedokumendiks olevas Pärnu Maakohtu 25.10.2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-03-463 resolutsioonis märgitust „ Mõista T Velt AS Saare Olerex kasuks FIE R Ve Stalu võlg summas 24100,11 krooni, viivis 5596,70 krooni ja kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni T Ve poolt R Ve surma järel vastu võetud pärandvara arvel”, tõlgendada selliselt, et pärandvara väärtus määratakse kindlaks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-is 65 sätestatud alustel. Eeltoodud täitedokumendi tõlgendusest tulenevalt 6 2-08-75845 ei saa kohus tuvastada, et hagejale T Vele tuleneks sellest täitedokumendist õigus, mis annaks alust tuvastada, et R Ve pärandvarast ei jätku kõikide R Ve kohustuste täitmiseks ning, et T V on tasunud AS-le Saare Olerex FIE R Ve Stalu kohustuse R Ve surma järgse pärandvara arvelt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. . Kristel Pedassaar Kohtunik Märkus: Kohtuotsus jõustus 01.oktoobril 2010 Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2010 kohtuotsusega, millega otsustati:

1. Pärnu Maakohtu 09.11.2009 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni, jättes sellest välja punkti
3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta T Ve hagi AS-i Saare Olerex vastu rahuldamata; 2) Tühistada Pärnu Maakohtu 06.01.2009 määruse alusel rakendatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks peatati täitemenetlus nr 181/2007/210; 3) Menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest 7