← Eesti

2-08-75607/4

2-08-75607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 06.

  1. a, Jõgeva Kohtumaja ; Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-75607 Tsiviilasi Kxxxxx Jxxxxxx hagi Axxxx Jxxxxxx vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise tasumiseks Nõude hind Menetlusosalised ja nende esindajad Mittevaraline nõue 15 000 krooni Hageja Kxxxx Jxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja Axxxxxxxxxxxxxxisikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2008.a RESOLUTSIOON Rahuldada hageja nõue abielu lahutamiseks osaotusega. Lahutada Kxxxxx Jxxxxxx ja Axxxx Jxxxxxx abielu, mis on registreeritud 29.09.2006.a Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses (perekonnaseisuaktide registri kanne nr 42). Lapse elukoha määramise ja elatise nõudes jätkata menetlust. Kohtukulude jaotus Jätta seoses abielu lahutamise nõude menetlemisega poolte poolt tehtud kohtukulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja vaheline abielu, määrata kindlaks laste elukoht ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 29.09.2006.a Jõgeval. Hageja soovis abielu lahutada, sest kooselu kostjaga ei sobinud ja pooled elavad lahus juba alates 2007.a algusest. Pooltel on ühine lapsxxxxxxxxxxx.a sündinud Kxxx-Sxxxxx Jxxxxxx, kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja palus elatise välja minimaalmääras 2175 krooni, millele lisada tulumaks, kokku 2673 krooni. Hageja enda sissetulekuks on vaid lastetoetused kokku 900 krooni. Hageja elab oma isale kuuluval elamispinnal. Kostja oma last materiaalselt toetanud ei ole. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles vastu elatise nõudele põhjendusel, et tal on kahtlused lapse isaduse osas. Kostja leidis, et tuleks teha DNA-test, et välja selgitada, kas tema ikka on lapse isa. Kohtuistungil teatas kostja, et abielu lahutamisele ta vastu ei vaidle ja leidis, et kohus võiks selles osas asja ära lahendada. Kostja palus anda endale aega, et otsustada, kas ta soovib oma isadust kohtus vaidlustada või mitte. Hageja oli nõus asjas osaotsuse tegemisega abielu lahutamise nõudes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et asjas tuleb teha osaotsus abielu lahutamise nõudes ja nimetatud nõue rahuldada. TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha otsus abielu lahutamise nõudes ja jätkata menetlust lapse elukoha määramise ja elatise nõudes, sest on võimalik, et kostja esitab vastuhagi, mistõttu ei ole lapsega seotud nõudeid kaheselt võimalik lahendada. Pooled olid osaotsuse tegemisega nõus. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 sätestab, et kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovis abielu lahutada ja teatas, et poolte kooselu on lõppenud juba alates 2007.a. Kostja nõudele vastu ei vaielnud. Seega on abielu jätkamine võimatu ja poolte abielu tuleb lahutada. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Hageja on tasunud hagi esitamisel abielu lahutuse nõudelt riigilõivu 1000 krooni, mis tuleb jätta tema enda kanda. Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.