) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja vaheline abielu, määrata kindlaks laste elukoht ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks. Kohus lahendas 06.01.2009.a osaotsusega abielu lahutamise nõude ning nimetatud otsus jõustus 09.02.2009.a Kohus jätkas menetlust lapse elukoha määramise ja elatise nõudes. Pooltel on ühine laps xxxxxxxxxx.a sündinud KxxxxSxxxxx Jxxxxxx, kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja palus elatise välja minimaalmääras 2175 krooni, millele lisada tulumaks, kokku 2673 krooni. Hageja kinnitas, et kostja on lapse isa. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles vastu elatise nõudele põhjendusel, et tal on kahtlused lapse isaduse osas. Kostja leidis, et tuleks teha DNA-test, et välja selgitada, kas tema ikka on lapse isa. Kostja palus anda endale aega, et otsustada, kas ta soovib oma isadust kohtus vaidlustada või mitte. Kostja nõuet ei esitanud. Kuna kostja mõistliku tähtaja jooksul avaldust isaduse kindlaks määramiseks ei esitanud, määras kohus asja arutamiseks istungile. Kostja sai kutse kätte 23.02.2009.a, kuid kohtuistungile ei ilmunud ning ei esitanud ka taotlust istungi edasi lükkamiseks. Hageja palus taha asjas tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et esitatud nõuded tuleb rahuldada. Vastavalt
teeb kohus ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega, sest nõuded on piisavalt selged ja põhjendatud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
S) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole oma last KxxxSxxxxx Jxxxxxxx ülal pidanud. Hageja palub välja mõista seaduses sätestatud miinimumelatise, mille lisandub tulumaks. PrkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohtukulude jaotus Arvestades, et kohus rahuldas elatise nõude, siis tuleb jätta menetluskulud
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.