← Eesti

2-07-45021/2

Obsah (7)§ 415§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162

Koopia Tsiviilasi nr 2-07-45021 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2007 a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag T

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Sxxxx Kxxx on 26.10.2007a esitanud kohtule hagiavalduse lastele välja mõistetud elatusraha suurendamise nõudes( tl 2- 3). Hageja ja kostja Txxxxx Sxxxx ühiste laste Gxxxx, Kxxxx, Rxxxx ja Rxxxxxx Sxxx ülalpidamiseks on Jõgeva Maakohtu otsusega 05.12.2002 välja mõistetud elatis summas 500 krooni kuus ühe lapse kohta (tl.4). Hageja soovib elatise suurendamist, kuna hagiavalduse esitamise ajaks on suurenenud laste vajadused ja kõrgenenud hinnad võrreldes 2002.aastaga., mil elatis välja mõisteti. Ühe lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 3000 krooni kuus ja hageja töötasust ei piisa nelja lapse ja hageja enda kulutuste katmiseks. Hagejale teadaolevalt on kostjal piisavalt suur sissetulek Tuginedes Perekonnaseaduse vastavatele sätetele taotleb hageja elatise suurendamist ühe lapse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumsummani, s.o. 1800 kroonini kuus. Hageja soovib elatise suurendamist kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda kohtule vastama 26.novembriks. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest (määrus tl.1). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine 2

(5)elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või kuni aasta eest enne hagi esitamist. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, millest pool – 1800 krooni. Seega ei saaks väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 1800 krooni. PkS § 61 lg.6 sätestab: kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1)vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu 2)lapsel on piisav sissetulek 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja taotleb elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimumini põhjendusel, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga on suurenenud nii laste vajadused kui ka hinnad. Kohus on seisukohal, et aastast 2002, mil mõisteti elatis välja igale lapsele 500 krooni kuus kuni käesoleva ajani möödunud viie aasta jooksul on tõepoolest märgatavalt kõrgenenud nii toidu, eluasemekulude kui ka muude kaupade-teenuste hinnad. Laste ülalpidamiseks on vaja igapäevaselt teha kulutusi toidule, eluasemele, õppimisele, arengule ja need kulutused on suurenenud eeldatavalt ka põhjusel, et laste vanuse kasvades on suurenenud ka neile vajalike teenuste ja tarvete hulk. Seetõttu leiab kohus, et elatise suurendamine ühele lapsele 500-lt kroonilt 1800 kroonile kuus on õigustatud. Olgu rõhutatud, et hageja taotleb elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumini ja käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud PkS § 61 lg.6 nimetatud põhjusi elatise väljamõistmiseks alla miinimumi. Hageja on piisavalt põhjendanud elatise suurendamise vajadust ja vastuväiteid ei ole esitatud. Hagi tuleb rahuldada. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist kuni laste õpingute lõpetamiseni. Kohus mõistab käesoleva otsusega elatise välja kuni laste täisealiseks saamiseni, kuna PkS § 63 tulenevalt mõistetakse elatis täisealiseks saanud lapsele välja tema enda nõudel. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik : 3

(5)4
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.