← Eesti

2-07-44910/2

Obsah (8)§ 415§ 416§ 393§ 313§ 407§ 444§ 468§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-44910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Lxxxxx esitas 25.10.2007a. hagiavalduse Axxx Lxxxxxxx vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja on käeoleval hetkel 18- aastane ja õpib Jõgeva Ühisgümnaasiumi 12 klassis. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 1800 krooni kuus. Kohus edastas

§ 393

alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 26.novembriks 2007a. Hagiavaldus on kostja elukohas pereliikme poolt vastu võetud

§ 313lg alusel loeb kohus kostjale materjali edastatuks.

Kostja kohtule vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule esitatud sünnitunnistuse koopia(tl.3) põhjal tuvastas kohus, et hageja isa on Axxx Lxxxxx ja tema ema on Axxx Lxxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt enda kasuks välja mõista igakuine elatis 1800 krooni kuus. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 60 lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Hageja elab ema juures ja on tema ülalpidamisel(tl8). Hageja on märkinud oma sissetulekuteks peretoetuse ja kohalikult omavalitsusest saanud toimetulekutoetust( tl 8, 9). PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a on elatise miinimummääraks 1800 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja elatisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb tütre ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus. Elatis tuleb välja mõista kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni.

§ 468

lg.1 p.2, lg.3 alusel tunnistab kohus viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks kohus tunnistab kahe kuu elatisesumma, s.o. 3600 krooni. Kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks tuleb sissenõudjal pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus 2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Menetluskulud seega puuduvad. Kohtunik Ü.Raag 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.