← Eesti

2-07-44784/6

2-07-44784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-44784 Tsiviilasi R A hagi OÜ Everfront vastu tö

§-id 338-340, 363) vähemalt 14 päeva jooksul käesoleva määruse 1 2-07-44784 temale kättetoimetamisest alates. Kohus määras ka, et hagiavalduses tuleb oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võib täiendavaid tõendeid /t.l 11/. 27.12.2007.a. esitas R A kohtule hagiavalduse OÜ Everfront vastu töösuhte tunnustamise ja saamata töötasu 5872 krooni väljamõistmiseks /t.l 19-20/. Kuna hagiavaldus oli esitatud puudustega, jättis kohus selle käiguta ja andis R Aale tähtaja s.o 14 päeva määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks /t.l 21-22/. Hagejale on nimetatud kohtumäärus 18.01.2008.a. edasiandmiseks (emale) kätte toimetatud /t.l 23/. Hageja kohtu 18.01.2008.a. määruses märgitud puudusi tähtajaks kõrvaldanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et R A´a hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 423 lg 1 ja

  1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Saaremaa Töövaidluskomisjoni 18.09.2007.a. otsusega rahuldatud R Aa avaldus OÜ Everfront vastu töölepingulise suhte tunnustamise ja rahaliste hüvituste nõudes ning loeti avaldaja töötamine töölepingu alusel töötamiseks ajavahemikus
  2. mai kuni
  3. juuni 2007.a, tööandjat kohustati vormistama tööleping ja mõisteti avaldaja kasuks välja töötasu kokku summas 5872 krooni /t.l 6-8/. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. OÜ Everfront on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus loeks R Aa töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 01.11.2007.a. määrusega kohustas maakohus hagejat R Aa kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 14 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates. Samuti selgitas kohus määruses, et hagiavalduses tuleb oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võib täiendavaid tõendeid (p.3) /t.l. 11/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. 2 2-07-44784 27.12.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse. Kohus jättis hagi käiguta, kuna selles esinesid järgmised puudused: 1) märkimata olid hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) s.o mis asjaoludel ta taotleb kostjalt töösuhte tunnustamist ja saamata töötasu 5872 krooni väljamõistmist 2) hagiavalduses olid märkimata tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 3) esitamata oli ka hagiavalduse ja selle lisade ärakiri (kostjale kättetoimetamiseks). 14.01.2008.a. määrusega andis kohus hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest eelpoolnimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on kohtu määruse 18.01.2008.a. edasiandmiseks (emale) kätte saanud, kuid ta ei ole kohtu nõudmist täitnud ja hagis esinevaid puudusi kõrvaldanud. 14- päevane tähtaeg lõppes seega hageja jaoks
  4. veebruaril 2008.a., mil olnuks viimane päev kohtule hagiavalduse esitamiseks. Kuna hageja töövaidluskomisjoni avaldus ei vasta hagiavalduses sätestatud nõuetele, kohustas kohus hagejat kahel korral s.o 01.11.2007.a. ja 14.01.2008.a. esitama kohtule hagiavalduse nõuetele vastav hagiavaldus, mida hageja aga teinud ei ole. Kohus on hagejat hoiatanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 27 lg 7, mille kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et R A´a hagi tuleb jätta läbivaatamata

§ 423

lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Saaremaa Töövaidluskomisjoni 18.09.2007.a. otsus töövaidlusasjas nr 9.10-02/1270 vaidlustatud ulatuses.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kristel Pedassaar kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.