Tsiviilasi nr 2-07-44099 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2008.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Tsiviilasja number 2-07-44099 Tsiviilasi JÕGEVA LINNAVALITSUSE avaldus laps SxxxxxAxxxxx Hxxxxxxx äravõtmiseks vanemalt Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: JÕGEVA LINNAVALITSUS (reg. nr. 75003246, asukoht Suur 5 Jõgeva 48306); Puudutatud isikud: Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx Lastekodu „xxxxxxxxxxx“); esindaja advokaat Ivo Kütt Axxxx Hxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Axxxxx Hxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Nõmme Linnaosa Valitsus (reg. nr. 75014882, asukoht Vabaduse pst 65 Tallinn 11211); Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxxxäravõtmiseks tema isalt Axxxx Hxxxxxxx`elt. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud võrdsetes osades Axxxx Hxxxxxxxxe ja Axxxxx Hxxxxxxxxe kanda. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 1
(2)Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jõgeva Linnavalitsus esitas 19.10.2007.a. Tartu Maakohtule avalduse, milles palus laps Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxx ära võtta tema isalt AxxxxxHxxxxxxxxxxt ilma vanemaõiguste äravõtmiseta, määrata lapse esialgseks viibimiskohaks xxxxxxxx Lastekodu „xxxxxxxxxxx“ ja määrata lapse elu korraldajaks eestkosteasutusena Jõgeva Linnavalitsus. Avalduse põhjal elavad lapse vanemad lahus. Ema Axxxxx Hxxxxxxxxelab Inglismaal. SxxxxxxAxxxxx elas vanemate kokkuleppel isa juures Tallinnas. 2007.a. oktoobrikuus on SxxxxxxAxxxxx korduvalt isa juurest lahkunud ja tulnud Jõgevale vanavanemate juurde. Laps on koos vanavanematega pöördunud Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti poole, kuna ta ei soovi isa juurde tagasi minna, kuid vanavanemad ei jõua teda kasvatada. Kogutud materjalide põhjal on lastekaitse peaspetsialistil tekkinud veendumus, et Sxxxxx-Axxxxxxx jätmine isa juurde võib ohustada lapse tervist, kuna elamine isa juures ei soodusta lapse eakohast arengut, isa suhtumine lapsesse on väärikust alandav ja solvav. Eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud lapse väärkohtlemine isa poolt, on Sxxxxx-Axxxxx esialgselt paigutatud xxxxxxxx Lastekodusse „xxxxxxxxxxx“. Kohus võttis avalduse menetlusse ja kaasas 24.10.2007.a. määrusega menetlusse puudutatud isikutena lapse isa AxxxxxHxxxxxxxxe, lapse ema Axxxxx Hxxxxxxxxx ja lapse isa elukohajärgse eestkosteasutuse Tallinna Nõmme Linnaosavalitsuse. 24.10.07.a. kohus määras laps Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxxxx riigi õigusabi korras esindaja. Avaldaja taotlusel rakendas kohus 22.10.2007.a. määrusega Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxx õiguste ja huvide tagamiseks esialgset õiguskaitset ning keelas lapse väljaandmise tema isa Axxxx Hxxxxxxxxxxx ja määras lapse ajutiseks elukohaks xxxxxxxx Lastekodu „Mxxxxxxxxxx“. Kohus määras, et JÕGEVA LINNAVALITSUSEL tuleb korraldada vajadusel lapse elu. Axxxx Hxxxxxxx esitas 12.11.2007.a. määruskaebuse, milles palus tühistada 22.10.2007.a. kohtumäärus, millega Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxe ajutiseks eestkostjaks määrati JÕGEVA LINNAVALITSUS. 15.11.2007.a. määrusega rahuldas kohus määruskaebuse osaliselt ja muutis 22.10.2007.a. määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ja tühistas lapse Sxxxxx Axxxxxxi tema isa Axxxx Hxxxxxxxxxxe väljaandmise keelu. Kohus lubas määrusega isa ja lapse kohtumisi lapse viibimiskohas piiramatult ning isa elukohas vähemalt kahel päeval nädalas. 26.11.2007.a. esitas Axxxx Hxxxxxxxxtaotluse 22.10.2007.a. esialgse õiguskaitse rakendamise kohtumäärusele esitatud määruskaebuse saatmiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.01.2008.a. määrusega Axxxx Hxxxxxxxxx määruskaebuse ning otsustas tühistada Tartu Maakohtu 22.10.2007.a. määruse osas, millega Jõgeva Linnavalitsusele anti õigus korraldada vajadusel lapse elu. Ringkonnakohus leidis, et Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxx elukohajärgseks eestkosteasutuseks on Tallinna Nõmme Linnaosavalitsus ja antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramiseks. 2
(2)21.11.2007.a. määrusega määras kohus Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxx tahte ning vaimse seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühholoogia ekspertiisi. Kohus kuulas kohtuistungil ära avaldaja ja asjast puudutatud isikud. 05.03.2008.a. määrusega tühistas kohus 22.10.2007.a. määruse, millega kohaldati SxxxxxAxxxxx Hxxxxxxxxx õiguste ja huvide tagamiseks esialgse õiguskaitse abinõusid. Kohus määras Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxx elukoha lapse isa Axxxx Hxxxxxxxxe elukoha järgi ning vajadusel lapse elu korraldajaks lapse elukohajärgse eestkosteasutuse (Tallinna Linna Nõmme LOV). 17.03.2008.a. esitas Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxele määratud esindaja määruskaebuse, milles palus tühistada 05.03.2008.a. kohtumäärus esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Kohus edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.04.2008.a. määrusega rahuldamata Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxe esindaja määruskaebuse 05.03.2008.a. kohtumäärusele esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks. 14.02.2008.a. teatas Nõmme Linnaosa Valitsus kohtule, et eestkosteasutuse hinnangul puudub vajadus Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxe äravõtmiseks tema isalt Axxxx Hxxxxxxxxxxt. Eestkosteasutus palub kohtul lõpetada menetlus Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxe äravõtmiseks tema isalt AxxxxxHxxxxxxxxxxx seadusliku aluse puudumise tõttu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et menetlus Sxxxxx Axxxxx Hxxxxxxxxe äravõtmiseks tema isalt Axxxx Hxxxxxxxxxxx tuleb lõpetada. Lapse elukohajärgne eestkosteasutus Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus on taotlenud menetluse lõpetamist seadusliku aluse puudumise tõttu. PkS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus, kuulates menetluse kestel ära avaldaja ja puudutatud isikute arvamuse ning uurides kõiki tõendeid, leiab, et Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxx äravõtmiseks tema isa Axxxx Hxxxxxxxxxxx puudub alus. Sxxxxx-Axxxxx elab käesoleval ajal oma isa Axxxx Hxxxxxxxxx juures. Eestkosteasutuse kinnitusel on isa Axxxx Hxxxxxxx pidevalt Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajaga kontaktis ja koostööd võib lugeda heaks. Axxxx Hxxxxxxx on osalenud mitmel perekoolitusel ja lepitusmenetlus isa ja lapse vahel koostöös eestkosteasutusega jätkub. Sxxxxx-Axxxxx täidab koolikohustust xxxxxxx põhikoolis. Eestkosteasutuse hinnangul on laps hästi kohanenud. Menetluse kestel külastas kohus Axxxx Hxxxxxxxxe tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus hindas elutingimused rahuldavaks. Antud juhul puudub oht Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxx elule ja tervisele tema isa Axxxx Hxxxxxxxxx juures elades. Seega puudub PkS § 53 lg-s 1 sätestatud alus lapse äravõtmiseks vanemalt ning selleks algatatud menetlus tuleb lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3
(2)Kohtule teadaolevateks menetluskuludeks käesolevas asjas on kohtupsühholoogilise ekspertiisi teostamise kulud ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb asja menetluskulud jätta Sxxxxx-Axxxxx Hxxxxxxxxx vanemate Axxxx Hxxxxxxxxx ja Axxxxx Hxxxxxxxxx kanda. Lapse tegeliku viibimiskohajärgne eestkosteasutus (Jõgeva LV) avalduse esitamine oli tingitud laps Sxxxxx-Axxxxx käitumisest (kodunt0 ära jooksmine), laps keeldus isa juurde koju pöördumast. Kohtu hinnangul on menetluse algatamine põhjuslikus seoses lapse vanemate poolt vanemakohustuste ebapiisava või oskamatu täitmisega. Mõlema vanema käitumine viis olukorrani, kus laps pidas võimalikuks tekkinud olukorda lahendada kodunt (isa juurest) põgenemisega. Perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse eest hoolitseda, seega jätab kohus menetluskulud vanemate kanda võrdsetes osades. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kohta teeb kohus eraldi määruse. Kohtunik: 4
(2)