2-07-31295/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-31295 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M.K.´e hagi Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M.K. ja kostja RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista kostjalt K.K.´elt IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx-x, Xxxxxx, hageja M.K.´e IK xxxxxxxxxx elukoht Xxxx xx, Xxxxxx, kasuks elatis alates xx. xx. xxxx. a. kuni
5. detsembrini
6. a. üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus, alates
7. jaanuarist
8. a. üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus miinus kolm tuhat kuussada (3600.-) krooni kuni
9. detsembrini
10. a. ja alates
11. jaanuarist
12. a. kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka. arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Hansapangas xx. xx. xxxx a. sündinud poeg K. K.´e IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx.a.
13. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. 4.Välja mõista kostjalt K.K.´elt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
15. Kohtukulud jätta kostja kanda. K.K.´e vastu elatise nõudes K.K. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud xx. xx. xxxx. a. poeg K. K., kes elab ema juures. Alates
16. a. elavad pooled lahus ja sellest ajast alates isa poja ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi poega toita ja katta , mistõttu soovib ta ka isa osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja elas kostjaga koos ja sellest kooselust sündis xx. xx. xxxx. a. poeg K. K., kellele isa ei ole alates
17. a. praktiliselt käesoleva ajani ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning poeg kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele elatise väljamõistmist kohtu kaudu üks aasta avalduse esitamisest tagant järele. Poeg sööb piisavalt ja ka riietest kasvab ta kiiresti välja. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. KOSTJA ARVAMUS Kostja alul hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg K. K. on tema poeg. Ta on teadlik oma kohustustest, kuid leiab, et ka minimaalne elatis oleks praegu talle ülejõu käiv. Tema teenistus on väike ja ta on siiski vahel otse lastele raha andnud. Lõpuks ta siiski nõustub minimaalse elatisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kooselust on xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg K. K., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa pärast
18. a. peaaegu mingit elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk, sama tendents on täheldatav ka käesoleval ja tuleval aastal. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa, tuleb ainult korralikult tööd teha. Laps vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Arvestades isa intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid, suudab ja peab ta poja ülalpidamiseks looma ka piisavad võimalused.
19. a. on ta andnud siiski lapsele elatist 3600.- krooni ja selle võrra tuleb temalt tagantjärele väljamõistetavat elatist vähendada. Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik