lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 05. september 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-2352 Hagi ese S P

§ 61lg.

1 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt lapse M P ülalpidamiseks summas 2500.- krooni kuus , alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on veendunud, et kostja sissetulek ei piirdu osaühingust LE saadava töötasuga ja tegelikult on tal piisavalt vahendeid lapsele elatise maksmiseks. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suuruse suhtes ja leiab, et need ei ole põhjendatud. Näiteks katab Kuressaare Linnavalitsus lasteaia toiduraha vaid lastel, kelle pere sissetulek ühe inimese kohta on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui ½ kehtivast palga alammäärast. Ka ei nõustu hageja kostja poolt pakutud 300 krooniga huvitegevusele ja mänguasjadele, kuna leiab selle olevat põhjendamata. Samuti ei pea hageja põhjendatuks kostja poolt arvestatud kulutusi riietele summas 200 krooni kuus, kuna leiab selle olevat põhjendamataväikelaps kasvab kiiresti ja riideid tuleb pidavalt vahetada. Lisaks koduriietele vajab lasteaias käiv laps topelt t- särke, dresse, pesu jne). Ei saa unustada ka pidulikke riideid, mida lasteaias huvitegevuseks kasutatakse. Hageja enda sissetulek on 5000 krooni kuus, millele lisandub töövõimetuspension 2205 krooni kuus ja peretoetus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuväites /t.l. 40/ hagi ei tunnista ja leiab, et elatisena nõutud summa ei ole põhjendatud. Kostja väitel on ta võtnud osa lapse ülalpidamisest sellega, et on tasunud lapsega seotud kulutusi ning taganud talle eluaseme. Samuti on laps õhtuti olnud tema juures. Kostja on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta 2500 krooni kuus. Tema sissetulekuks on 9300 krooni ja selle suurendamiseks puudub võimalus. Samas on ta lisaks lapse ülalpidamisele kohustatud maksma laenud, k. a. õppelaen ja auto liising. Kostja hinnangul on hageja hinnanud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ebamõistlikult. Nii on hageja märkinud kulutuste hulka ka lasteaia toiduraha 352 krooni, mille tegelikult katab linnavalitsus. Kulutusena toidule pakub kostja 1080 krooni kuus, millest tema on nõus maksma poole, e. 540.- krooni. Mähkmete kasutamist ei pea kostja 26 kuu vanuse lapse jaoks enam vajalikuks ja leiab, et see kulutus on põhjendamata. Hügieenitarvete kuluks hindab kostja 200 krooni, sellest 100 krooni on ta nõus maksma. Lapse mänguasjade ja muu huvitegevuse kulusid hindab kostja 300 kroonile kuus, sellest lk 3 poole, e 150 krooni on ta nõus hüvitama. Kulutusena riietele on kostja nõus hüvitama 200 krooni, kuna leiab, et 400 krooni kuus peaks olema lapse riiete ostmiseks piisav summa. Kostja on seisukohal, et saab elatisena maksta vaid minimaalse summa, 1800 krooni kuus, ja palub elatise selles summas ka välja mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 60lg.

1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, makstes ära lasteaia kohamaksu. Maksmise kohta on kostja esitanud kviitungid /t.l. 19-21/. Maksed puudutavad ajavahemikku september 2006 kuni jaanuar

1. Edasised maksed puuduvad. Kostja ei ole tõendanud oma püsivat, igakuulist, osalust lapse ülalpidamisel. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist , on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Isegi kui arvestada asjaolu, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamisest (maksnud lasteaia maksu, andnud süüa, kui laps on olnud tema juures), ei ole ta seda teinud elatise minimaalmäära ulatuses ja tegemist on kohustuse rikkumisega Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused ühele lapsele kuus keskmiselt 4932 krooni. Kohus leiab, et esitatud kulude arvestuses on mõningaid liialdusi. Arvesse võttes lapse iga (alla 6 aastane laps), peaks kulu toidule summas 1500 krooni sisaldama ka kulutusi lasteaia toidule. Kui arvestada kulutusena garderoobile 500 krooni, siis peaks see sisaldama ka kulutusi jalanõudele. Samuti ei saa nõustuda mänguasjadele ja huvitegevuseksmääratud kulutuste suurusega summas 500 krooni. Põhjendatud kulutuseks peab kohus siin 300 krooni kuus. Kuna eeldatavalt on tegemist terve lapsega, siis kulutustena ravimitele peab kohus põhjendatuks 50 krooni kuus. Muus osas loeb kohus hageja poolt arvestatud kulutused lapse ülalpidamiseks põhjendatuks, kokku kulutused lapsele 4080 krooni kuus. Arvestuse alusena võttis kohus EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja töötatud laste ülalpidamiskulude arvestamise metoodika alusel tehtud arvestused. lk 4 Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et peale tulumaksu mahaarvamist vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 lapse ülalpidamiseks jääva elatise suurus ei ületa oluliselt elatise minimaalmäära (alates
3. 2007 1800.krooni), mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite väljanõudmist hagejalt lastele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka lapse iga. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks: hageja 5000 krooni, millele lisandub töövõimetuspension 2205 krooni kuus ja kostja keskmine sissetulek vastavalt esitatud tõendile on 9643,83 krooni kuus. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse (laste) suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2040.- krooni. Siinjuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et

§ 61alusel elatist saav füüsiline isik maksab tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja 19 lg. 1 alusel elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu ei saa hageja poolt esitatud nõuet pidada ülemäära suureks. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nõutud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, mida ta põhjendab kohustusega maksta laene ja auto liisingut. Vanem on kohustatud kohustuste võtmisel arvestama eelkõige oma kohustusega pidada ülal oma alaealist last ja kaaluma, milliseid kohustusi on ta võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/