lg-le 2, palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 2006.a. märtsist kuni 31.12.2006.a. 3000 krooni kuus kahele lapsele, millest tuleb maha arvata septembris makstud 1500 krooni, 2007.a. jaanuari ja veebruarikuu eest 3600 krooni kuus kahele lapsele kokku 7200 krooni, millest tuleb maha arvata jaanuaris ja veebruaris juba tasutud kokku 3900 krooni. Alates 1. märtsist 2007.a. palub hageja laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on 1800 krooni kuus ühele lapsele, kokku 3600 krooni kuus. Lisaks taotleb hageja jagada kohtul poolte abielu kestel soetatud ühisvara. Hageja palub jagada poolte ühisvara, milleks on kinnistu, asukohaga Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxx, kaldudes kõrvale osade võrdsuse printsiibist selliselt, et hageja omandisse jääks kinnistust 2/3 ja kostja omandisse 1/3 kinnistust. Hageja palub jätta kinnistu kostja omandisse ja kohustada teda hüvitama hagejale 2/3 kinnistu maksumusest, mis on 1000 000 krooni või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada raha vastavalt osadele. Kostja esitas 22.03.2007 hagile vastuse. Vastuses teatab kostja, et nõustub hageja poolt esitatud elatisraha nõudega ning võtab hagi selles osas õigeks. Kostja ei nõustu aga hageja nõudega maksta lastele elatist tagasiulatuvalt, kuna kostja on osalenud laste kasvatamisel kuni detsember 2006.a. Kostja on tasunud eluasemekulusid kuni käesoleva ajani. Ühisvara jagamise nõudele vaidleb kostja vastu. Kostja on seisukohal, et ühisvara tuleb jagada lähtudes poolte võrdsuse printsiibist. 10.04.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled elatisenõude osas varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu ühisvara jagamise nõude osas. Laste ülalpidamiseks elatise nõude osas taotles hageja esindaja osaotsuse tegemist. 2
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Poolte lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja pole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
Alates 01.01.2006.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule laste kulude arvestuse. Kohtu hinnangul ei ole kulud ülemäärased ega liialdatud. Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
Kostja elatisenõudele alates hagi esitamisest vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1800.krooni ühe lapse kohta. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 27.02.2007.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.
lg 2 näeb ette vanema kohustuse last ülal pidada ka tema täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus elatise
järgi täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja vaidles vastu elatisenõudele tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kostja sõnul on ta osalenud laste kasvatamisel kuni detsember 2006 ning tasunud eluasemekulusid kuni käesoleva ajani. Hageja ütlustega leidis tõendamist, et kostja on maksnud laste ülalpidamiseks elatist 2006.a. septembris 1500 krooni, 2007.a. jaanuaris 1900 krooni ja veebruaris 2000 krooni. Suuremas osas elatise maksmine kostja poolt tõendamist ei leidnud. Seega pole kostja täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust ning kostjalt tuleb mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest Kohus ei tuvastanud
Kuni 31.12.2006.a. oli elatise miinimummääraks 1500.- krooni kuus lapse kohta ja alates 01.01.2007.a. 1800 krooni lapse kohta. Nagu eespool märgitud, ei pea kohus vajalikuks elatisevajadust miinimumulatuses eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja elatisenõude, seega tuleb menetluskulud elatisenõude osas jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulude jaotuse ühisvara jagamise nõude osas esitab kohus edaspidises menetluses tehtavas lõpplahendis. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.