2-07-6398/5

Tsiviilasi nr 2-07-6398 Koopia KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a. Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6398 Tsiviilasi Axxx Pxxxx hagi Gxxxxxx Sxxxx vastu lastele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxx Pxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Gxxxxxx Sxxxx (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.07.2007a., 23.08.2007a., 08.10.2007a RESOLUTSIOON Jätta Axxx Pxxxx hagi Gxxxxxx Sxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes rahuldamata. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu.
2. oktoobril 2007.a. alates kella 15.00 Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxx Pxxxx esitas 27.02.2007a kohtule hagiavalduse GxxxxxxxSxxxx vastu lastele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühised lapsed Mxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Mxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Mxxxs Sxxx 1 (isikukood xxxxxxxxxxxx, kes elavad hageja juures. Kostja ei ole lapsi toetanud poolte lahutusest saadik. Ametlikult lahutati poolte abielu 22.06.2004a. Kostja laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ei täida, seega pöördus hageja elatisenõudega kohtu poole. Laste vajadusteks ühes kuus on hageja märkinud esimesele lapsele 1175.-, teisele lapsele 1125.- ja kolmandale lapsele 1075.- kuus. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista elatis ühes kuus laste vajaduseks kuluva summa ulatuses. Kohus edastas kostjale 06.06.2007a tehtud makseettepaneku, millele kostja esitas 11.04.2007a vastuväite, põhjendusega, et on lapsi pidevalt rahaliselt ja materiaalselt toetanud ning lastele taskuraha andnud (tl.18-19). Kohus võttis maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.04.2007a menetlusse hagiavaldusena. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid. Kostja teatas oma vastuses kohtule, et ei tunnista hagi (tl.24-25). Poolte kooselust on sündinud neli last: Exxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Mxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Mxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Mxxxx Sxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx. Peale poolte abielu lahutamist 22.06.2004 soovis poolte ühine tütar Exxxx jääda elama kostja juurde. Mxxxxx ja Mxxxxx jäid elama ema juurde, Mxxxxx võttis juunist 2004.a. enda kasvatada hageja ema Txxx Exxxx. Hageja Mxxxxx vastu huvi ei tundnud. Kostja käis tütar Exxxxxx Mxxxxxx vanaema juures külas ja toetas teda materiaalselt niipalju, kui võimalik. Detsembris 2006.a. Txxx Exxxx haigestus ja Axxx Pxxxx võttis Mxxxxx enda juurde tagasi. Kostja kuulis Txxx Exxxxx haigestumisest hiljem, muidu oleks ta Mxxxxx enda juurde võtnud. Mxxxxxxxx ja Mxxxxxxxx on kostja andnud taskuraha veerandi lõppudel, samas ei ole hageja tütre Exxxx vastu mingit huvi tundnud ja ei ole temaga kohtunud poolte lahutusest saadik. Kostja soovib, et Mxxxx asuks elama tema juurde ja ei pea sel juhul õigeks hageja elatisenõuet. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 17.07.2007a., kuhu pooled ei ilmunud ja kohus lükkas asja arutamise edasi. Tartu Maakohus menetles samaaegselt Gxxxxxx Sxxxxx poolt esitatud avaldust laps Mxxxx Sxxxxx elukoha määramiseks. 08.06.2007.a. kohtumäärusega rahuldas kohus avalduse ja määras Mxxxx Sxxxxx elukohaks tema isa Gxxxxxx Sxxxxx elukoha. Kostja Axxx Pxxxx esitas määrusele määruskaebuse. 23.08.2007a. kohtuistungil avaldasid pooled, et jäävad esitatud seisukohtade juurde. Gxxxxxx Sxxxx kinnitas, et Mxxxx Sxxxx on peale 08.06.2007.a. kohtumäärust, millega määrati kindlaks lapse elukoht, talle üle antud 23.juuni 2007.a. ja elab tema juures. Axxx Pxxxx teatas, et on esitanud Tartu Maakohtu määrusele, millega määrati Mxxxx Sxxxxx elukohaks kostja elukoht, määruskaebuse. Axxx Pxxxx ütluste kohaselt käivad tema kasvatada olevad lapsed Siimustis Kiigemetsa koolis, kuna ei tule tavakooli õppeprogrammiga toime. Mxxxxx käib viiendas ja Mxxxxx neljandas klassis. Lapsed osalevad ka laulukooris, arvutiringis, käivad ujumas. Koolis läheb lastel hästi, klassikursust ei ole kordama jäänud. Pere sissetulekuks on hageja istungil avaldanud lastetoetused, emapalk, toimetuleku- ja eluasemetoetus, töötu abiraha ja abikaasa pension. Kostja abikaasa on 80% puudeastmega invaliid. Hageja elab perega üürikorteris. Kostja avaldas kohtistungil, et tütar Exxxx käib Jõgeva Ühisgümnaasiumis 7-klassis ja Mxxxx hakkab käima Jõgeval lasteaias. Kostja elab enda erastatud 2-toalises korteris. Oma sissetulekute tõendamiseks on kostja esitanud palgatõendi. Gxxxxxx Sxxxx on seisukohal, et kuna saab hakkama tütrega, saab ta aidata ka Mxxxxx, et temast sirguks väärikas kodanik. Kostja ei tunnista elatise nõuet, kuna mõlema poole kasvatada on kaks last. Peale Mxxxxx tulekut kostja perre, on kostjal olnud tunduvalt suuremad väljaminekud, kuna lapsele tuli osta 2 uued riided, voodi, mänguasju ja õppevahendeid. Kostja ei ole välja arvestanud kummalegi lapsele kuluvat summat kuus. Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuni Tartu Ringkonnalahendi tegemiseni laste elukoha määramise nõudes. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.10.2007.a. kohtumäärusega Axxx Pxxxxx määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08.06.2007.a. määruse, millega määrati MxxxxxSxxxxx elukoht isa juurde, muutmata. Kohtuistungil 08.09.2007.a. osales kostja. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostja teatas, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta tema vastu esitatud elatisehagi rahuldamata. Kostja on arvamusel, et kui ta peakski hageja juures elavatele lastele elatist maksma, siis sellest ei lähe laste elu paremaks, lapsed ei saa sellest makstavast elatisest midagi. Kostja taotles lahendada asi kohtuotsusega ilma hageja kohalolekuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hageja ei ilmunud 08.09.2007.a. määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 409 lg 1 p 3 alusel ilma hageja osaluseta. Hageja oli istungi toimumisest teadlik, selle kohta andis ta allkirja 23.08.2007.a. kohtuistungil (tl.52). Hageja ei teatanud kohtule istungile ilmumise takistusest või ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. Kohus on eelnevalt kohtuistungil hageja ära kuulanud ja kohtu hinnangul on asjas tähtsust omavad asjaolud piisavalt välja selgitatud ja asjas on võimalik teha lõpplahend. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et pooled on olnud abielus, abielutunnistuse (tl.30) järgi sõlmiti abielu 12.06.1999.a. Abielulahutuse tunnistuse (tl.31) kohaselt on poolte abielu lahutatud 22.06.2004.a. Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.26-29) põhjal on hagejal ja kostjal neli ühist last: Mxxxx Sxxxx sünd. xxxxxxxxxx.a., Mxxxxx Sxxxx sünd..xxxxxxxxxx.a., Mxxxxx Sxxxx sünd. xxxxxxxxxx.a. ja ExxxxxSxxxx sünd xxxxxxxxxxxa. Poolte ütlustega leidis kinnitust, et lahutuse järgselt asusid lapsed Mxxxxx Sxxxx ja Mxxxxx Sxxxx elama oma ema hageja juurde ja Exxxx Sxxxx isa kostja juurde. Laps Mxxxx Sxxxx jäi kuni 2006.a. novembrini elama vanaema Txxx Exxxxx juurde ja pärast seda elas hageja juures. Alates 23.06.2007.a. elab Mxxxx Sxxxx kostja juures. Tartu Maakohtu 08.06.2007.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13831 määras kohus Mxxxx Sxxxxx elukohaks tema isa Gxxxxxx Sxxxxx elukoha. Seega käesoleval ajal elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel lapsed Mxxxxx Sxxxx ja Mxxxxx Sxxxx ja kostja juures lapsed Exxxx Sxxxx ja Mxxxx Sxxxx. Axxx Pxxxx taotles hagis kostjalt välja mõista elatis laste Mxxxxx Sxxxxx, Mxxxxx Sxxxxx ja Mxxxx Sxxxxx ülalpidamiseks. Kuna kohus tegi kindlaks, et laps Mxxxx Sxxxx elab alates 23.06.2007.a. kostja juures ja tema ülalpidamisel, siis on hageja elatisenõue Mxxxxx ülalpidamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 3 PkS § 61 lg 9 näeb ette, et kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Nii hageja kui ka kostja ülalpidamisel on kaks nende last, seega tuleb kohtul varalise seisundi põhjal kaaluda, kas kostjalt hageja kasuks lastele elatise väljamõistmine on õigustatud. Hageja Axxx Pxxxx avaldas, et ta tööl ei käi. Hageja pere sissetulekuks on tema töötu abiraha (augustis 2007 oli see 730 krooni), riiklik peretoetus koos emapalgaga umbes 2100 krooni kuus ja abikaasa invaliidsuspension 1260 krooni kuus. Axxx Pxxxx on alates 05.07.2005.a. abielus Axxxx Pxxxxxxx (tl.11). Abikaasa tööl ei käi, kuna talle on omistatud 80 % töövõimekadu. Axxxx Pxxxxxxx on hagejal ühine laps Mxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Seega hageja ülalpidamisel on koos kostja lastega kokku kolm last. Hageja pere elab Siimustis üürikorteris. Hageja sõnul maksab ta üürileandjale üüri 1200 krooni kuus, sellele lisanduvad kommunaalkulud: vesi, elekter, kanalisatsioon. Elamiskulude tasumiseks on hageja taotlenud toimetulekutoetust Jõgeva Vallavalitsuselt. Kohtule on esitatud tõendina väljatrükk hagejale makstud toimetulekutoetustest perioodil 01.01.2006.a. – 01.03.2007.a. (tl.54-55). Hagiavalduses on hageja märkinud laste Mxxxxx ja Mxxxxx Sxxxxx kuludeks kokku 2300 krooni, seal sees on muu hulgas eluasemekulud, kulud toidule, transpordile, hügieenitarvetele, riietele, jalanõudele ja koolikohustuse täitmiseks. Koolitoidu eest ei ole vaja maksta. Hageja väitel käis ta tööl viimati 3-4 aastat tagasi Jõgeva Pagaris pakkijana. Praegu on hageja tööotsija ja ootab pagaritööd. Seni pole sobivat kohta leidnud. Kostja Gxxxxxx Sxxxxx ülalpidamisel on kaks last. Kostja elab Jõgeva linnas tema poolt erastatud 2-toalises korteris. Kostja sissetulekuks on igakuine töötasu. Kostja töötab alates 13.11.1998.a. AUTSEC OÜ-s valvetehniku ametikohal. Tööandja tõendi järgi (tl.49) on tema töötasu perioodil 10.2006.a.-03.2007.a. olnud alates 5060 kroonist kuni 10 550 kroonini kuus. Tööandaja on andnud kostjale positiivse iseloomustuse (tl.48), selle järgi on kostja kohusetundlik töötaja ja tööandja on huvitatud, et ta töötaks nende juures ka edaspidi. Kostja kuludeks on igakuised korteri kommunaalkulud. Lisaks maksab kostja igakuiselt kommunaalkulude võlga, mis tekkis hagejaga kooselu ajal. Kokku eluasemekulusid ja võlga tasub ta umbes 4000 krooni kuus. Palgast tuleb osta lastele toitu, riideid ja kooliasju. Kostja sõnul tuleb tal osta tema juurde elama asunud Mxxxxxxx kõik uued riided, pesud, voodipesud ja õppevahendid. Olemasolevad riided ei kõlba lasteaeda selga panemiseks. Lisaks tuleb osta kõik uued talveriided ja jalanõud, mis lapsel puuduvad. Selle arvel on kulud tavapärasest suuremad. Kostja tasub Mxxxx Sxxxxx eest lasteaiamaksu. Augustis 2007 oli vaja maksta 500 krooni ettemaksu. Toimetulekutoetust kostja ei saa. Kostja sõnul on ta ka hageja juures elavatele lastele andnud taskuraha. PkS § 61 lg 9 järgi tuleb kohtul kaaluda elatise väljamõistmist poolte varalise seisundi põhjal. Poolte ütlusi ja tõendeid hinnates järeldab kohus, et kostja on majanduslikult paremal järjel kui hageja. Ta omab elamispinda ja tal on töökoht, kust saab igakuist sissetulekut. Samas nähtub, et kostja on selle nimel rohkem pingutanud. Ta on ühe tööandja juures teinud kohusetundlikult tööd juba peaaegu 9 aastat. Samuti saab järeldada, et kostja rahade kasutus on olnud otstarbekas. Ta saab hakkama laste ülalpidamisega ja eluasemekulude tasumisega. Hageja põhjenduste kohaselt ei ole ta suuteline üksi tema juures elavate laste ülalpidamiskohustust täitma, kuna tal puudub töökoht ja sissetulek. Kohtu arvates ei vabasta üksnes palga või sissetuleku puudumine töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hageja seletuste kohaselt on ta õppinud pagaritööd ja sooviks sel alal töötada. Samas ei ole hageja töötanud ei pagarina ega ka muudel töökohtadel aastate jooksul. 4 Kohtule esitatud sotsiaalregistri andmetest pere kohta (tl.53-55) nähtub, et hageja ja tema abikaasa on kolme aasta kestel kuust kuusse taotlenud ja saanud erinevat liiki toetusi. See osutab, et hageja ei ole aastate jooksul tegutsenud selle nimel, et tagada oma lastele vajalik ülalpidamine. Hageja ütlustest nähtub ka, et ta ei ole aktiivselt tööd otsinud. Viimati käis ta tööl 3-4 aastat tagasi. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada piisavalt laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Olukorras, kus puudub hagejapoolne panus lastele ülalpidamise saamiseks, on õiged kostja väited, et elatise maksmine peresse, kus laste ema ei soovi anda töist panust lastele elatise saamiseks, ei pruugi parandada laste olukorda. Kohtulahendist (tl.57-58) nähtub, et hageja ei ole ka varasemal perioodil, kui laste sünni vahele jäi viis ja pool aastat, tööl käinud. Kostja on kohtumenetluse käigus tõendanud, et tema poolt on laste (Exxxx ja Mxxxx) ülalpidamine vajalikul viisil tagatud. Hageja juures elavate laste Mxxxxxx ja Mxxxxxx ülalpidamiseks vajalikud vahendid tuleb kindlustada hagejal, asudes tööle. Kostja ei ole keeldunud laste toetamisest ja taskuraha andmisest vastavalt võimalustele ka edaspidi. Pidades ebaõigeks kostjalt elatise väljamõistmist hageja juures kasvavate laste ülalpidamiseks, peab kohus oluliseks märkida veel, et laste ülalpidamis – ja kasvatamiskohustuse täitmisest moodustab olulise osa ka vanema enda faktiline olemasolu laste juures ja laste jaoks, nendega tegelemine. Kostja on täitnud seni laitmatult tema juures elavate laste ülalpidamiskohustust igapäevase töölkäimise kaudu, aga ka vajadust lastega tegeleda ja koos olla. Hageja ei ole seni pingutanud lastele ülalpidamise teenimise nimel, see tähendab, et talle on jäänud ajaliselt ja korralduslikult rohkem võimalusi lastega tegeleda, neid arendada. Kostjale nõudmise esitamine hageja juures kasvavate laste ülalpidamiseks elatist maksta võib kaasa tuua olukorra, et kostjal vähenevad (ajalised ja korralduslikud) võimalused lastega tegelemiseks ja nende arendamiseks. See halvendaks kostja juures kasvavate laste olukorda. Neil põhjustel on ebaõige kohustada kostjat tasuma hagejale hageja juures kasvavate laste ülalpidamiseks elatist. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades nõude olemust (elatisenõue lastele) leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks ebamõistlik. Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kohtunik Ü.Raag /allkiri / Koopia õige . kohtunik : 5