Menetluskulude selline jaotus on tema arvates õiglane, kuna alles kohtumenetluse ajal väljastas Taaliku POÜ juhatus temale osanike nimekirja. Tema kohtusse pöördumine oli õigustatud. 20.02.2007 kirjas väidab Taaliku POÜ juhatus G.Le arvates ebaõigesti, et äriseadustiku § 166 lg 3 võimaldab kohustamisnõude esitada peale 4 nädala möödumist taotluse esitamisest. ÄS § 166 lg-s 3 on sätestatud, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kuna osaühingu juhatus ei ole tema 07.02.2007 kirjalikule taotlusele üldse vastanud, oli G.L enda arvates õigustatud juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks pöörduma kohtusse. Taaliku POÜ ei ole sellele taotlusele vastanud /t.l. 21,22/. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldaja loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Asjast puudutatud isik leiab samuti, et menetlus tuleks asjas lõpetada. Seega seoses avaldaja loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses avaldaja taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (
lg 3).
lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus nõustub avaldajaga selles, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud Taaliku POÜ kanda. Menetluskulude selline jaotus on õiglane, kuna asja materjalidest nähtuvalt alles kohtumenetluse ajal väljastas Taaliku POÜ juhatus avaldajale soovitud osanike nimekirja. Kohus leiab, et G.Le kohtusse pöördumine oli õigustatud. Kohus ei nõustu Taaliku POÜ-ga selles, et äriseadustiku § 166 lg 3 võimaldab kohustamisnõude esitada peale 4 nädala möödumist taotluse esitamisest. ÄS § 166 lg-s 3 on sätestatud, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kuna osaühingu juhatus ei ole G.Le 07.02.2007 kirjalikule taotlusele üldse vastanud, oli G.L õigustatud juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks pöörduma kohtusse. Kohus leiab eeltoodus alusel, et Taaliku POÜ peab avaldajale hüvitama tema poolt kohtule avalduse esitamisel tasutud 200 kroonise riigilõivu /t.l. 11/ ja avalduse koostamisel kasutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Kersti Põld OÜ tasutud 1180 krooni /t.l. 12/. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.