Mxxx Rxxxx ja Rxxx Rxxxx alaealiste laste vanematena on kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Tsiviilasjas ei ole vaidlust, et Txxx Rxxxx elas isa juures ja oli tema ülalpidamisel kuni õppima asumiseni xxxxxxxxxxx 2006.a, mil TxxxxRxxxx asus elama ema juurde xxxxxxxxx linna. Rxxx Rxxxx maksis Mxxx Rxxxxxxx elatist kuni juunini 2006.a. Poolte vahel on vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise üle juunis, juulis, augustis, novembris ja detsembris 2006.a ning jaanuaris 2007.a. Käesoleval juhul nõuab Mxxx Rxxxx elatise tasumist aja eest, kui poeg Txxxxoli tema ülalpidamisel. Hageja arvutuses, millise kohaselt nõue kokku on 32000 krooni, on viga. Nõue kahe lapse kohta kuue kuu jooksul kummalegi lapsele 2000 krooni kuus teeb kokku 24000 krooni. Vaidlusalusel ajal on Rxxx Rxxxx raha kandnud Txxx Rxxxxx arvele, keskmiselt 1405 krooni kuus ülekande nimetusega „abi“, lisaks on Rxxx Rxxxx tasunud Txxx Rxxxxx kontole muid summasid. Õige on hageja väide selles, et kostja poolt lapse arvele raha kandmine ei ole elatise tasumine. EV Riigikohus on 21.03.2007.a lahendis nr 3-2-1-3-07 asunud seisukohale, et elatist lapse ülalpidamiseks võib otse lapsele tasuda vaid juhul, kui last kasvatav vanem on andnud selleks nõusoleku või kui ta kiidab lapsele elatise tasumise hiljem heaks. Käesoleval juhul Mxxx Rxxxx ei olnud andnud nõusolekut elatise tasumiseks TxxxxRxxxxxxe ning pole andnud ka hilisemat heakskiitu. Rxxx Rxxxx on ajavahemikus juuni 2006.a kuni jaanuar 2007.a korduvalt Txxx Rxxxxx arvele raha kandnud, kuid ei ole elatist tasunud MxxxxRxxxxxxx. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas Mxxx Rxxxx tegelikkuses pidas last vaidlusalusel ajal ülal. Tunnistaja TxxxxRxxxx andis ütlusi selles, et suvevaheajal ööbis ta ema kodus mõne üksiku öö, rohkem ööbis isa kodus ning sõbra juures. Isa saatis pidevalt raha ning selle raha eest ostis endale süüa, ema pidas ka mingil määral ülal. Asjaolud, et Txxx Rxxxx ööbis ka sõbra juures ning ostis ka ise süüa ei tõenda, et ema poleks xxxxRxxxxxx ülal pidanud. Hageja nimetas kulutusi, mida ta tegi lapse ülalpidamiseks: toit, elekter, vesi, arvuti 2 kasutamine, pesu pesemine, kooli viimine. Txxx Rxxxx möönis samuti, et ema mingil määral teda ülal pidas. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist kummagi lapse kohta 2000 krooni kuus. Poolte vahel pole vaidlust selles, et nende laps IxxxRxxxx oli täielikult hageja ülalpidamisel. Põhjendatud ei ole hageja nõue Ixxxja Txxx Rxxxxx ülalpidamiseks kummagi kohta 2000 krooni kuus. Nõue 2000 krooni kuus eeldab, et kulutused kummalegi lapsele on 4000 krooni kuus ja mõlemale lapsele kokku 8000 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud, et kulutused lastele olid suuremad, kui võimaldab kulutusi teha elatise tasumine alammääras s.o summas 1800 krooni kuus.
lg 6 p 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või vähendada väljamõistetava elatise suurust alla alammäära, kui esinevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmata jätmisel Txxx Rxxxxx ülalpidamiseks on asjaolud, et Txxx Rxxxx oli enne ning peale vaidlusalust perioodi isa ülalpidamisel ning samuti asjaolu, et Txxx Rxxxxx isa kandis regulaarselt raha Txxx Rxxxxx arvele. Elatise väljamõistmise reguleerimise eesmärk on kohustada elatist tasuma vanemat, kes ei täida ülalpidamiskohustust. Asjas on tuvastamist leidnud, et Rxxx Rxxxx pidas ning peab Txxx Rxxxxxx ülal, seega ei ole RxxxRxxxx vanem, kes keelduks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et Rxxx Rxxxx kandis ema juures elamise ajal Txxx Rxxxxx kontole regulaarselt raha. Kohus leiab, et mõistlik ja õiglane on välja mõista elatis IxxxRxxxxx ülalpidamiseks ning jätta välja mõistmata elatis TxxxxRxxxxx ülalpidamiseks. Elatis mõistetakse välja tagantjärele kooskõlas
§-ga 70 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.