lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja täitis alaealise lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult viimati 2009.a. novembris. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes
§-s 61 sätestatust. Vastavalt
lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Antud asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades 2009 ja 2010. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) so 2175 kr, millele soovib lisada tulumaksu 20% so kokku 2610 krooni. Kuna hageja soovib saada elatist miinimummääras ja kostja ei esitanud vastuväiteid lapse vajaduste osas, puudub vajadus eraldi analüüsida lapse vajaduste põhjendatust. Elatise nõue 2610 krooni kuus, kuid mitte vähem kui
Erandina sätestatakse perekonnaseaduses kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla
lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära
lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla
4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 2 2-10-1538 Kohus peab antud juhul lahendama küsimuse, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis vastab
lg-s 4 sätestatud elatise miinimumsuurusele, või tuleb kostja töötuse ja töövõimetuse tõttu jätta
lg 6 p 1 alusel temalt elatis välja mõistmata või vähendada seda alla miinimummäära. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-08 asunud seisukohale, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära.
lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel
Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet
Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole
lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu
lg 6 p 1 kohaldada koosmõjus
Eesti Töötukassa 3.02.2010.a. otsuse kohaselt on O.M. 3.02.2010.a. töötuna arvele võetud /t.l. 16/. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinikumi kardioloogia raviarst S.Hanseni 28.01.2010 ambulatoorse haigusjuhtumi väljavõttest nähtuvalt põeb kostja kroonilist reumaatilist südamehaigust ja tal esineb seetõttu vasaku vatsakese puudulikkus. Raviarsti hinnangul ei ole patsient töövõimeline ja tal on soovitav taotleda töövõimetusgruppi. Ravi tuleb jätkata /t.l. 24/. Kohtu andmetel ei oma kostja registrisse kantud kinnisvara /t.l. 32/. Lähtudes ülaltoodust esineb käesoleval ajal kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks
Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on 7.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). 3 2-10-1538 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hagejale välja lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Vastavalt
lg-le 7 kui
ja 6.lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatist suurendada. 4. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmise poolte endi kanda. R.Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.