) § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostja võlgneb hagejale ühe osamakse summas 6600 krooni ja intressiosa summas 264 krooni, kokku 6864 krooni. Kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid.
lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on liisingulepingu punktis 7.2 leppinud kokku, et kostja kostja vastutab lepingus kokkulepitud osamaksete tasumisega viivitamise eest 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Kostja poolt tasumata osamakse kokku summas 6864 krooni muutus vastavalt lepingu lisaks olevale maksgraafikule (tl14) sissenõutavaks alates 21.02.2006.a. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud viivituses 1413 2 päeva. Põhinõudelt on viivise selle aja eest (6600 x 0,5 % x 1413 = 46 629 krooni) 46 629 krooni. Hageja nõuab viivise tasumist hagi esitamise aja seisuga, s.o 05.01.2010. a seisuga põhinõudest väiksemas osas, s.o summas 6300 krooni. Kostja ei ole esitanud viivisenõudele vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 164 krooni, millest 6600 krooni on põhivõlg, 264 krooni intress ja 6300 krooni viivis. Lisaks taotles hageja viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.2010.a välja viivise 0,5 % tasumata põhinõudelt (6600 krooni) päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.