Obsah (6)

§ 187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 468

2-09-55211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-55211 Tsiviila

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1 2-09-55211 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 22.10.2009.a. esitas I. T. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3000 krooni elatise saamiseks. Kohus tegi 06.11.2009.a. võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati talle kätte 11.11.2009.a. Võlgnik esitas 26.11.2009 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt puudub võlgnikul töökoht, ta osaleb lapse ülalpidamises ja ta otsib aktiivselt töökohta ning ta on ise hetkel ülalpeetav. 29.12.2009.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja G. T. maksekäsu kiirmenetluse J.T. vastu lapsele 3000 krooni elatise nõudes ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. 14.01.2010.a. määrusega kohustas maakohus hagejat esitama kohtule oma nõue hagimenetluses ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 28.01.2010.a. esitas I. T. maakohtule hagi J.T. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kindlaks määrata igakuine elatusraha lapsele, kuna laps G.T. elab ema juures. Aastal 2009 ostis kostja lapsele saapad väärtuses 500 krooni ja tasus 4 lasteaiamakset summas 4900 krooni. Rohkem kostja last toetanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas s.o 2175 krooni ja palub lisada elatisele tulumaksu 21 % s.o 456.75 krooni. Hageja palub elatise tasuda tema pangakontole nr 1107917367 AS Swedbank, selgitus elatusraha. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 21-22, 24/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 10.02.2010.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 21-22/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks 12.02.2010.a. /t.l. 24/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 31/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407

lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse 2 2-09-55211 kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 173

lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 3