) § 50 lg1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidab vanem lapse ülalpidamisekohustust vabatahtlikult. Kostja ei ole seda seadusest tulenevat kohustust täitnud.
lg4 alusel taotleb hageja kostjalt lapse Ki ülalpidamiseks 3000 krooni suuruse elatise väljamõistmist kuus, kusjuures hageja peab elatise suuruse määramisel silmas senist kohtupraktikat (RT III 2005, 10,100) ja sotsiaalministeeriumi 2004.a. valminud uurimuse tulemusi lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikast lähtuvalt. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud koopia lapse sünnitunnistusest, väljavõtte rahvastiku registrist, millest nähtub, et tütar K K elab tema juures, ning Tööturuameti Saaremaa osakonnast õiendi, millest nähtub, et S H on võetud töötuna arvele 08.detsembrist 2008.a. ja temale on määrataud töötutoetus 270 päevaks. Töötutoetust on õigus saada ajavahemikul 15.12.2008-10.09.2009.a. Peale kostja vastuväidete saamist, teatas hageja, et jääb oma nõude juurde (46-48). KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagiavalduse kätte saanud ja kirjalikult vastanud, et tema ei tunnista esitatud hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt on ta oma tütart Kit vabatahtlikult ülalpidanud ja teeb seda siiani. Ta on S Hele tütar K Ku ülalpidamiseks maksnud igakuist elatist. Lisaks on laps veetnud tema juures ka koolivaheaegu ja ta on ostnud tütrele vajalikke tarbeesemeid ja mänguasju. Seega peab kostja hageja väidet, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud valeks ning kohut eksitavaks. Väär on kostja arvates hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 01.oktoobrist 2008.a., kuna kostja on oma kohustust täitnud ka peale seda kuupäeva ja maksnud elatist 1800 krooni kuus 2008.a. oktoobris, novembris ja detsembris ja 2009.a. jaanuarikuu eest, mille kohta on lisatud vastusele väljavõtted pangakontost. Kuna kostja on lapse ülalpidamises osalenud, siis saaks hageja nõuda ainult elatise suurendamist, kui ta leiab, et elatise suurus lapse ülalpidamiseks ei ole piisav. Kostja on nõus elatise suurendamisega seadusega kehtestatud minimaalmäärani, so. pooleni minimaalpalgast, milleks on 2175 krooni. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega 3000 kroonini kuus põhjusel, et tema ülalpidamisel on ka teine laps ning tema kuupalk on vaid 6000 krooni kuus (palgatõend on kohtule esitatud). Hageja poolt taotletud ulatuses elatise väljamõistmisel jääks teine laps vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Ehitusturu madalseis ei võimalda kostjal sel alal suuremat palka saada ja seni ei ole õnnestunud ka tasuvamat tööd leida (tl.37-38). Oma väidete tõendamiseks on kostja lisanud materjalidele oma töötasu tõendi (tl.18); 2008.a. oktoobri, novembri, detsembri ning 2009.a. jaanuarikuu eest hagejale 1800 krooniste elatise maksete teostamise kohta maksekorralduste koopiad (tl.39-42); VVVVVV sündinud lapse K’ u sünnitunnistuse koopia (tl.43). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 403 lg 1 järgi on kohtul õigus poolte nõusolekul hagi lahendada kirjalikus menetluses, kui see on põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud hagi elatise nõudmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab aga, et elatis kuulub väljamõistmisele kostjalt väiksemas summas, kui seda taotles hageja. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende alaealine tütar K K elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle, kuid on vaidlus selle üle, kas kostja täitab lapse ülalpidamiskohustust piisavalt ja kas seetõttu on alust hagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
§-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01. jaanuarist 2008.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 4350.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni (Eesti Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 254).
lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 32-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on võtnud õigeks, et ta on andnud hageja juures oleva lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid 1800.00 krooni kuus, s.o. alla seadusega kehtestatud elatise minimaalmäära ja nõustunud tasuma edaspidi elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, s.o. 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatist tütre ülalpidamiseks suuremas summas, kui seadusega kehtestatud elatise minimaalmäär, seejuures taotlust suuremas määras ei ole põhjendanud. Saades teada kostja vastuväidetest elatise suurusele, teatas hageja, et jääb oma taotluse juurde, kuid ka siis ei põhjendanud 3000 kroonist elatise nõuet. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt on tema brutopalk 6000 krooni kuus (tl.18). Kostja ülalpidamisel on lisaks hageja juures olevale lapsele veel üks laps. Seega arvestades kostja sissetulekut ja temal veel ühe ülalpeetava olemasolu ei ole temalt elatise väljamõistmine üle seadusega kehtestatud minimaalsumma põhjendatud.
Elatise nõue käesolevas asjas on kohtule esitatud 01.10.2008.a. ja eeltoodust nähtub, et kostja on tasunud sel perioodil elatist vähem kui seadusega kehtestatud minimaalmäär. Samas on kostja poolt esitatud toimikusse maksekorralduste koopiad, millest nähtub, et ta on tasunud hagejale Ki ülalpidamiseks elatist 2008.a. oktoobris, novembris ja detsembris ning 2009.a. jaanuaris igas kuus 1800 krooni, mida tuleks täitmise korral arvestada võlgnevuse arvutamisel. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468). MENETLUSKULU JAOTIS Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja ei ole kohtulikus menetluses lisanud kviitungi, millest nähtub, et ta on tasunud 75.00 krooni õigusabi kasutamise eest hagiavalduse koostamisel (tl.31). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468. Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.