(4)2-08-70162 Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud Avalduse kohaselt V K ´i ja S Z `i abielu registreeriti xx.xx.xxxx.a. xx.xx.xxxx.a. sündis poeg A Z . Abielu lahutati Pärnu Linnakohtu otsusega xx.xx.xxxx.a. ja poeg jäeti elama avaldaja juurde ning anti tagasi abielueelne perekonnanimi K. Lahutuse põhjuseks S Z `i poolne vägivald avaldaja suhtes ja alkoholi liigtarbimine. Sauga Vallavalitsuse 21.11.2005.a. korraldusega nr.233 muudeti poja A Z`i perekonnanimi andes uueks perekonnanimeks K. Kostja võttis osa lapse kasvatamisest mingil määral esimese 8 kuu jooksul peale poja sündi ja siis oli avaldaja sunnitud lapsega lahkuma. Alates sellest ajast ei ole S Z lapse kasvatamisest osa võtnud ega täitnud ka ülalpidamiskohustust. Mingeid mõjuvaid põhjusi S Z `il selleks ei ole, ta on korduvalt kohtu poolt karistatud ja viibinud kinnipidamiskohas. Seega oma eluviisi ja käitumisega võib S Z avaldada lapsele ja tema arengule vaid kahjulikku mõju ning lähtudes lapse huvidest on õige kostjalt ära võtta vanema õigused lapse A Z suhtes. Seega avaldaja palub võtta ära vanema õigused S Z `ilt tema poja A K suhtes ja jätta menetluskulud S Z `i kanda. 08.12.2010.a. avaldaja täpsustas nõuet vastavalt kehtivale perekonnaseadusele ja palus võtta S Z `ilt täies ulatuses ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse A K suhtes. Menetluse käik S Z kirjalike vastuväiteid avaldusele ei esitanud ja esialgselt ärakuulamistele ei ilmunud. S Z ärakuulamisel 26.05.2010.a.vaidles avaldusele vastu ja ei nõustunud vanema õiguste äravõtmisega . Lapse ema pole nõus, et ta lapsega kohtub, elatusraha ta lapse ülalpidamiseks ei maksa ja last nägi viimati , kui laps oli 3 aastane. Eestkosteasutuse Sauga valla seisukoha järgi on avaldus põhjendatud, kuna lapse isa S Z ei ole osalenud mõjuva põhjuseta lapse kasvatamises. Kohus määrusega 15.07.2009.a.määras lapsele esindajaks vandeadvokaat Vahur Krinal, i , kelle seisukoha kohaselt on S Z osalenud lapse kasvatamisel mingil määral lapse esimese 8 elukuu jooksul, edasi lahkus pere juurest ja lapse kasvatamises ei ole osalenud ega ka ülalpidamiskohustust täitnud. Karistusregistri andmebaasi kohaselt on S Z karistatud kahekümnel korral erinevate väärtegude eest ja karistatud ka tingimisi karistusega ja reaalse vangistusega Murru vanglas. Kümne aasta jooksul ei ole näidanud mingit tahet poja kasvatamisel ega tundnud huvi poja käekäigu vastu. S Z `i seisukohad on kõike muud kui lapse huve arvestavad. Seega on avaldus põhjendatud ja S Z `ilt vanema õiguste äravõtmine lapse A Z `i suhtes on põhjendatud. Kohus kuulas menetluses ära avaldaja V K ´i , kelle seletuse järgi lapse isa S Z ei ole lapse vastu huvi tundnud, ei ole helistanud ega kirjutanud. Kui avaldaja tahtis lapse perekonnanime vahetada ja otsis S Z `i üles , siis käitumine oli selline, et ta teeks lapsega äri kui saaks. 2

(4)2-08-70162 Elatusraha nõuet avaldaja kohtule esitanud ei ole, kuna kardab S Z `i ähvardusi, teda on ka varem ähvardatud ja vabatahtlikult pole S Z lapse ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub S Z `ilt ära võtta vanema õigused lapse A Z `i suhtes. Kohus kuulas menetluses ära ka alaealise lapse A Z `i , kes seletas, et elab koos ema , vanaema ja vanaisaga. Käib 4 klassis ja koolis läheb hästi. Isast ei tea midagi, kuna isa on näinud vaid piltidel, kohtunud ei ole . Isa pole kunagi ka helistanud, ka sünnipäevadel mitte, ega õnne soovinud. Kohtu seisukoht V K ja S Z on olnud abielus , abielu registreeritud Pärnu Linna Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx.a. kande nr. 11 all ja abielu lahutatud Pärnu Linnakohtu otsusega xx.xx.xxxx.a., otsus jõustunud xx.xx.xxxx.a. V K `il ja S Z `il on abielust sündinud alaealine laps A K, sünd xx.xx.xxxx.a, sünd registreeritud Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kande nr. 352 all. Laps on jäetud kohtuotsusega ema kasvatada ja elab ema V K `i juures ning on ema ülalpidamisel. Enne 01.07.2010.a.

(4)2-08-70162 kui vanemad ei soovi v. ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning sama seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PkS § 134 lg.3 järgi varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PkS § 135 lg.2 järgi isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud v. kui on põhjust eeldada , et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldaja ja lapse seletusega on tõendatud, et S Z on jätnud oma alaealise lapse hooletusse ega täida oma lapsevanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. S Z on ise kohtule ärakuulamisel kinnitanud, et ta pole last näinud lapse 3- eluaastast ning elatusraha ei tasu, samuti pole ta midagi ette võtnud, et lapsega kohtuda ega lapse vastu huvi tundnud. Seda ka kohtumenetluse ajal mitte. Seega muude abinõude rakendamine ei ole ka võimalik. S Z on seoses kriminaalkaristusega kriminaalhooldaja järelevalve all. Eestkosteasutus Sauga vald on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja. Antud vaidluses peab kohus lähtuma lapse huvidest ja lapse A K huvides on ära võtta tema isalt täielikult isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse suhtes. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et S Z `ilt tuleb täielikult ära võtta varahooldusõigus ja isikuhooldusõigus alaealise lapse A K , sünd xx.xx.xxxx.a. suhtes. Menetluskuludest TsMS § 172 lg.1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut , võib kohus otsustada , et menetluskulud kannab täielikult v. osaliselt mõni menetlusosaline , kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite v. tõendi. Antud juhul tehakse lahend hagita menetluses alaealise lapse huvides. Seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulud isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud tuleb jätta S Z `i kanda s.t. lapse vanema kanda, kes on oma lapse ilma põhjuseta hoolitsuseta jätnud , pole lapsevanema kohustusi täitnud ja on sellega põhjustanud avalduse esitamise , mis on kohtu arvates ka õiglane. Ivika Sillaots Kohtunik 4