Obsah (9)

§ 113§ 402§ 76§ 100§ 101§ 108§ 416§ 397§ 94

2-08-69701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-69701 Tsiviilasi Balt

§ 113lg.

1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas , 0,026 % põhivõlast päevas põhivõlast(87 644,93 krooni) alates

2. 2009 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3. Jätta hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i menetluskulud kostjate T M ja G S kanda solidaarselt . 1 2-08-69701 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi hageja) ja kostja T M (edaspidi kostja1) sõlmisid
6. a tarbijakrediidilepingu nr 0801783/15kt, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 87 924,93 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 24,22 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused).
8. 2008 sõlmis hageja kostja G Sga (edaspidi kostja 2) käenduslepingu, millega kostja 2 võttis käendajana endale kohustuse vastutada hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Kostjad ei täitnud lepinguid korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuna kostjad lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja kõnealuse krediidilepingu üles. Hageja nõue
9. oktoobril
10. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Pärnu Maakohtule hagi T M ja G S vastu tarbijakrediidilepingust nr 0801783/15kt tuleneva võlgnevuse nõudes summas 122 297,75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 87 644,93 krooni, intress 10 884,88 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 700 krooni , lepingutasu 879,25 krooni ja
12. 2009 a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 188,69 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 24,22% tagastamata krediidisummalt aastas alates
14. 2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda. Kostjate seisukoht Kostja 2 G S Võttis hagi osaliselt õigeks. Kostja on seisukohal, et reaalselt tagastamata krediit esimese kostja poolt on 54426,01 krooni ja selles osas on kostja 2 nõus kandma solidaarvastutust, Samuti taotleb kostja leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Kostja 1 T M hagile kohtu poolt antud tähtajaks ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 2 2-08-69701

§ 101

lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§ 397lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 101

lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Pooled sõlmisid

3. a tarbijakrediidilepingu nr 0801783/15kt /t.l. 8/, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 87924,93 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 24,22 % krediidisummast aastas. Lepinguga vormistati laenuna ümber kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud lepingutest 0605810/95kt ja 0718286/96rk tulenevad võlgnevused. Kostja 1 võttis lepingu sõlmimisega endale kohustuse tagastada saadud krediit ja maksta intressid vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 oma kohutust ei täitnud. Lepingule lisatud üldtingimuste aktsepteerimisega võttis kostja endale kohustuse maksta krediidisumma maksmisega viivituse korral viivist seaduses sätestatud maksimaalses suuruses. Kostjaga 2 on hageja sõlminud käenduslepingu /t.l. 16/, millega kostja 2 võttis endale kohustuse vastutada kõigi kostja 1 tarbijakrediidilepingust nr. 0801783/15 kt tulenevate kohustuste eest, kui kostja 1 jätab oma kohustused täitmata. Mõlemad lepingud on kostjate poolt allkirjastatud ja vastavalt seadusele ja lepingule lisatud üldtingimustele tuleb võetud kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kostjad oma kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise nõudes kuulub rahuldamisele. Kostja 1 võlg seisuga
5. 2009 on 122 297,75 krooni, sellest põhivõlgnevus on 87 644.93 krooni, intress 10 884.88 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 700 krooni, lepingutasu 879.25 krooni ja
8. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 188, 69 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte 3 2-08-69701 kindlas summas, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni alates hagi esitamisest s.o.
9. oktoobrist 2008 . Kuna hageja esitas viivise nõude kuni
10. septembrini 2009, siis kuulub viivis väljamõistmisele protsendina põhinõudest alates
11. septembrist 2009

§ 113lg.

1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas , 0,026 % põhivõlast päevas). Vaatamata sellele, et käendaja vastutust ei ole lepinguga sisuliselt piiratud, leiab kohus, et nõue käendaja vastu kuulub rahuldamisele. Lepingus märgitud käendaja rahalise vastutuse piirväärtus summas 363 228,5 krooni pidi käendaja jaoks juba lepingu sõlmimisel selgeks tegema, et tema vastu esitatava nõude tegelik suurus võib (eelkõige intresside ja viivistena) ületada mitmekordselt käendatava põhikohustuse algset suurust. Kuna esitatud viivisenõue ei ole põhivõlaga võrreldes ülemäära suur, ei pea kohus põhjendatuks selle vähendamist, kuid mõistab tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja seaduse ettenähtud suuruses. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Külli Mõlder Kohtunik 4