Obsah (4)

§ 113§ 8§ 76§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 30. detsember 2008 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-68850 Hagi ese

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,030%).

Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 500 (viissada) krooni (tasutud riigilõiv). Välja mõista kostjalt M.P.alt hageja AS Hansapank kasuks menetluskulu kokku 500 (viissada) krooni s.o hageja poolt tasutud riigilõiv. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja M.P. (edaspidi kostja) 01. 08. 2006. a. laenulepingu nr 06-124882-VL (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000.- Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas. Lepingu sõlmimise päeval koostati laenu tagasimakse graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 25. kuupäevaks summas 1037,22 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates ,

§ 113lg.

1 määras. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse

3. Hageja saatis kostjale
6. a. laenuvõlgnevuse tasumise kirja , kus hageja teatas, et juhul kui kostja ei tasu oma Lepingust tulenevat võlgnevust koos intressidega ja viivistega hageja määratud tähtpäevaks ( hiljemalt
8. 2008), ütleb hageja Lepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kohustuse täitmist kohtu kaudu, lisades võlgnevusele trahvi 1% (Lepingu p. 13.3). Hageja ütles Lepingu üles ennetähtaegselt
11. a. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja Lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku (seisuga
14. a.) 4842,70 Eesti krooni, millest põhiosa 1021,70 Eesti krooni, intress 2808,73 Eesti krooni, leppetrahv 300 Eesti krooni, viivis 430,05 Eesti krooni ja menetlustasu 250 krooni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Juhul kui ilmnevad TsMS §-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 8lg-st 2, 23, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p-dest 1ja 6, § 102 § 113 lg-st 1 ja Ts

MS § 79, 133 lg. 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, § 407 taotleb hageja võlgnevus kokku summas 4842,70 Eesti krooni väljamõistmist M.P.alt. Hageja taotleb M.P.`alt ASi Hansapank kasuks viivise protsendina põhinõudest (1021,70.- Eesti kroonilt) väljamõistmist hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,030%).

Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 500.- Eesti krooni) palub hageja jätta M.P.`a kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. Lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01. novembril 2008.a.tema elukohas elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on

2. 2006 sõlminud laenulepingu /t.l. 4/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 2 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu
3. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga
5. 2008.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga
7. 2008 põhivõlana 1021,70 EEK, intressid 2808,73 EEK, leppetrahv 300 EEK, menetlustasu 250 .- EEK, viivis 430, 05 EEK. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.

§ 101lg.

1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p. 6 nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,030% päevas) alusel. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 430,05 EEK. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 krooni /tl 16 ja 17/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik: Külli Mõlder