) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. Jõgeva Maakohtu 29.11.1997.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-45021 on kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1800 krooni kuus ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on laste vajadused suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palub kohtul elatist suurendada 2673 kroonini kuus ühe lapse kohta. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb elatist seadusega ettenähtud alammääras, lisaks tulumaksuosa 21 %, mis on 456 krooni. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada 2175 krooni osas. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse mõista kostjalt elatis välja allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid elatisele selles osas. Vaidlus on poolte vahel hageja poolt nõutud elatiselt makstava tulumaksuosa üle. Kohus leiab, et selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Tulumaksu seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on tulumaksu määr 2008. aastal 21 %. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse elatis tulumaksuga. Tulumaksu seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on tulumaksu määr 2008. aastal 21 %. Seaduse § 2 lg 1 järgi on tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega on seaduse järgi tulumaksu maksmise kohustus elatise saajal - hagejal. Seaduse järgi ei ole kostjal kohustust maksta hagejale tasutavalt elatiselt automaatselt ka tulumaksu. Seda võib teha poolte kokkuleppel.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Arvestades asjaolusid, hindab kohus poolte varalise seisundi võrdseks, selle üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Seega tuleb pooltel kanda laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Arvestades hageja poolt toodud kulusid lastele, on õigustatud elatise väljamõistmine elatise alammäära, s.o 2175 krooni osas. Eeltoodut arvestades tuleb jätta hageja nõue elatiselt tulumaksuosa saamiseks rahuldamata.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 21.10.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni. Laste täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal. TsMS § 162 lg 1 ja lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.