← Eesti

2-08-67835/40

Obsah (6)§ 100§ 113§ 416§ 76§ 101§ 88

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 05. mai 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-67835 Hagi ese AS Saare

§ 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista.

Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale laenulepingu nr.L/01274 p 1.

  1. järgi intressi 18,0% laenusummalt aastas ja laenulepingute nr. L/01342, L/01403 ja L/01560 p-de 1.
  2. järgi 13,2% laenusummalt aastas. Vastavalt laenulepingute punktile 3.
  3. lõpeb intressi arvestus laenusumma täielikul ja nõuetekohasel tagasimaksmisel laenuandjale. Kostja poolt on tasumata intressid, mis on arvestatud perioodi eest 26.09.2008- 15.10.2008 so. 384 päeva eest, kokku summas 126 244.- krooni, sh lepingu L/01274 järgi 56810.- krooni (300000*18/100/365*384 =56810,95); lepingu L/01342 järgi 20830.- krooni (150000*13,2/100/365*384=20830,68); lepingu L/01403 järgi 34717.- krooni (250000*13,2/100/365*384=34717,80) ja leping L/01560 järgi 13887.krooni (100000*13,2/100/365*384=13887.-). Lepingu p-de 1.2 ja 3.
  4. ning

S 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 126 244.- krooni.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingute p-de 4 kohaselt maksab laenusaaja laenusumma tähtaegselt tasumata jätmisel viivist 0,5% tasumata laenuosa makselt kalendripäeva eest. Lepingu L/01274 järgi laenusumma 300 000.- krooni tasumise tähtaeg oli 25.11.

  1. Käesoleva ajani kostja laenusummat tasunud ei ole, seega on hagejal õigus nõuda viivist perioodi eest 26.11.2007 kuni 15.10.2008 so 324 päeva eest, summas 486 000.- krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, mille kohaselt kõrvalnõuded üldjuhul ei tohiks ületada põhinõuet, vähendame viivisenõuet 243 190-kroonile. Lepingute L/01342, L/1403 ja L/01560 puhul loobub hageja viivistest, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingute ülesütlemist ja alustab viiviste arvestamise perioodi lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast so.
  2. veebruarist
  3. Eeltoodud lepingute järgi tagastamata laenusumma kokku on 408311.- krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja eelnimetatud laenusumma tagastamisega viivitanud 243 kalendripäeva, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 496 097.- krooni (408311*0,5/100*243=496097,87). Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vähendame viivisenõuet 338 877.- kroonile. Seega seisuga 15.10.2008 tuleb lepingute p 4 ning

§ 100

, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 585 067.- krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt välja üks miljon kuusteist tuhat kuussada kakskümmend kaks (1 016 622.-) krooni, millest on tagastamata laenusumma 308 311.- krooni, sissenõutavaks lk 4 muutunud tasumata intress 126 244.- krooni ja viivis 585 067.- krooni; 2) hageja menetluskulud jätta kostja kanda; 31. oktoobril 2009 esitatud täpsustuse kohaselt 29.oktoobril 2008 toimunud teisel kordusenampakkumisel müüs Viljandi kohtutäitur Janek Pool hageja nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistud alghinnaga, kolmsada viiskümmend üheksa tuhande

(359000)krooni, võlausaldajale. Ostuhinnast summa kolmkümmend kuus tuhat kaheksakümmend neli (36084.-) krooni (täitekulud ja kohtutäituri tasu proportsioonis rahuldamisele kuuluva nõudega) kohustus hageja tasuma kohtutäiturile. Ostuhinnast summa kolmsada kakskümmend kaks tuhat üheksasada kuusteist (322 916.-) krooni loeti tasaarvelduse korras, AS Saare Kalur nõudega M K vastu, tasutuks. Eeltoodud summast 300000.-krooni on kandnud hageja lepingule L/01274 ja summa 22916,-krooni lepingule L/01342 tagastamata laenuosade katteks. Seega on kostja poolt täpsustuse esitamise ajaks tagastamata laen summas 385 395.-krooni, mis moodustub järgnevast: laenuleping nr. L/01342 järgi 87084.- krooni (laenust 150000.- krooni tagastatud 62916.- krooni), laenuleping nr. L/01403 järgi 208320.- krooni (laenust 250000.- krooni tagastatud 41680.- krooni), laenuleping nr. L/01560 järgi 89991.krooni (laenust 100000.- krooni tagastatud 10009.- krooni) ja mis tuleb lepingute p-de 2.1 ja 8.2. ning

§ 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt täpsustab hageja nõuet ja palub kohtult: 1) mõista kostjalt välja üks miljon üheksakümmend kuus tuhat seitsesada kuus (1 096 706.-) krooni, millest on tagastamata laenusumma summa 385 395.- krooni, intress 126 244.-krooni ja viivis 585 067.-krooni; 2) hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 26. oktoobril 2009 esitatud avaldusega täpsustas hageja kõrvalnõudeid järgmiselt: Riigikohus oma 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-89-08 on asunud seisukohale, mille kohaselt, kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse. Seega loobub hageja laenulepingu nr L/01274 järgi hagivalduses esitatud intressinõudest, mis oli esitatud perioodi eest 26.11.2007 kuni 15.10.2008 summas 47810 krooni. Eelnimetatud lepingu järgi jääb intressinõue perioodi eest 26.09.2007 -25.11.2007 summas 9000 krooni; Riigikohus, oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08, on analüüsinud

§ 416

lg-t 3, mille kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kolleegium leiab, et selle sätte eesmärgiks on reguleerida krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi nõudmise keeldu sellises olukorras, mil tarbijakrediidileping on üles öeldud ja tarbija on laenu krediidiandja määratud tähtaja jooksul tagastanud. Nimetatud säte ei reguleeri aga krediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi ning ei kohaldu asjas, kui tarbija laenu ei tagasta. Seega on krediidisaajal õigus juhul, kui tarbija laenu ei tagasta, nõuda intressi kuni lepingus kokkulepitud laenu kasutamise tähtaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt teeb hageja lepingute L/01342, L01403 ja L/01560 järgi intressi juurdearvestuse kohtuistungi päeva, 26.10.2009, seisuga: Lepingu L/01342 järgi oli lepingus kokkulepitud laenu täieliku tasumise lõpptähtaeg

  1. juuli 2009, seega on eeltoodud lepingu alusel sissenõutavaks muutunud täiendavalt intress lk 5 perioodi eest 16.10.2008-25.07.
  2. Eelnimetatud lepingu järgi on hageja lõplik intressinõue perioodi eest 26.09.2007- 25.07.2009 summas 36300 (Tasumata intress 22 kuu eest, kuu intress 1,1% laenusummalt (150000-lt kroonilt) so. 1650 krooni kuus; 22*1650 = 36300). Lepingute nr L/01403 ja L/01560 on lepingus kokkulepitud laenu täieliku tasumise lõpptähtajad veel saabumata, seega esitab hageja eeltoodud lepingute järgi täiendava intressinõude perioodi eest 16.10.2007-25.10.
  3. Lepingu nr L/01403 järgi on lõplik intressinõue perioodi eest 26.09.2007- 25.10.2009 summas 68750 krooni (tasumata intress 25 kuu eest, kuu intress 1,1% laenusummalt (250000-lt kroonilt) so. 2750 krooni kuus; 25*2750 = 68750); Lepingu nr L/01560 järgi on lõplik intressinõue perioodi eest 26.09.2007- 25.10.2009 summas 27500 krooni (tasumata intress 25 kuu eest, kuu intress 1,1% laenusummalt (100000-lt kroonilt) so. 1100 krooni kuus; 25*1100 = 27500); Hageja loobub viivisenõudest, mis oli arvestatud lepingute punkt 4 alusel kokku lepitud viivise määraga 0,5% tähtaegselt tagastamata laenuosalt päevas ehk 182,5% tähtaegselt tagastamata laenuosalt aastas ja palub viivised välja mõista

§ 113lg 1 alusel lepingutega kokkulepitud intressimääras.

Lepingu L/01274 järgi leppisid pooled kokku krediidi kulukuse ehk intressimääraks arvestatuna laenujäägilt 18,1% aastas. Laenusumma 300000 krooni tasumise tähtaeg oli 25.11.

  1. Laenu tagatiseks olnud hüpoteegi esemete müügiga 29.10.2008 täitemenetluses võlausaldajale, loeti ostusumma tasaarveldusega laenusumma 300000 tasutuks. Kostja hilines laenu tagastamisega 368 päeva (26.10.2007-29.10.2008), millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 54746 krooni. (300000* 18, l%/365*368= 54746,30). Lepingu L/01342 järgi on krediidi kulukuse määraks e. intressimääraks arvestatuna laenujäägilt 25,5% aastas. Hageja loobub viivisenõudest laenu üksikute osamaksete tasumisega viivitamise eest ja alustab viiviste arvestamist lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast so. 15.veebruarist
  2. Eeltoodud kuupäeva seisuga oli eelnimetatud lepingu alusel kostja poolt tähtaegselt tagastamata laen summas 110000 krooni. Laenu tagatiseks olnud hüpoteegi eseme müügiga 29.10.2008 täitemenetluses võlausaldajale, loeti ostusumma tasaarveldusega laenusummast tasutuks 22916 krooni, tasumata on siiani laen summas 87084 krooni. Seega laenusumma 110000 krooni tasumisega hilines kostja 256 päeva (15.02.2008-29.10.2008) ja laenusumma 87084 krooni tasumisega 361 päeva (30.10.2008-25.10.2009), millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 41636 krooni. (110000*25,5%/365*256+87084*25,5/365*361 = 41636). Lepingu L/01403 järgi leppisid pooled kokku krediidi kulukuse määraks e. intressimääraks arvestatuna laenujäägilt 25,4% aastas. Hageja loobub viivisenõudest laenu üksikute osamaksete tasumisega viivitamise eest ja alustab viiviste arvestamist lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast so.
  3. veebruari st
  4. Tasumata on siiani laen summas 208320 krooni, mille tasumisega on kostja hilinenud 617 päeva (15.02.200825.10.2009), millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 89445 krooni. (208320*25,4%/365*617= 89445). Lepingu L/01560 järgi leppisid pooled kokku krediidi kulukuse määraks e. intressimääraks arvestatuna laenujäägilt 25,9% aastas. Hageja loobub viivisenõudest laenu lk 6 üksikute osamaksete tasumisega viivitamise eest ja alustab viiviste arvestamist lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast so.
  5. veebruarist
  6. Tasumata on siiani laen summas 89991 krooni, mille tasumisega on kostja hilinenud 617 päeva (15.02.200825.10.2009), millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 39399 krooni. (89991*25,9%/365*617= 39399). Laenu põhiosa nõudes jääb hageja 31.10.2008 koostatud haginõude suuruse täpsustamise juurde. Hageja nõuded peale täpsustusi on:
  7. Tagastamata laenusumma 385395 krooni, sh tagastamata laenulepingu nr. L/01342 järgi 87084 krooni (laenust 150000 krooni tagastatud 62916 krooni), laenulepingu nr. L/01403 järgi 208320 krooni (laenust 250000 krooni tagastatud 41680 krooni), laenulepingu nr. L/01560 järgi 89991 krooni (laenust 100000 krooni tagastatud 10009 krooni);
  8. Tasumata intress 141550 krooni, sh laenulepingu nr. L/01274 järgi 9000 krooni (perioodi eest 26.09.2007- 25.11.2007), laenulepingu nr. L/01342 järgi 36300 krooni (perioodi eest 26.09.2007- 25.07.2009), laenulepingu nr. L/01403 järgi 68750 krooni (perioodi eest 26.09.2007-25.10.2009), laenulepingu nr. L/01560 järgi 27500 krooni (perioodi eest 26.09.2007-25.10.2009);
  9. Tasumata viivis 225266 krooni, sh laenulepingu nr. L/01274 järgi 54746 krooni (perioodi eest 26.10.2007- 29.10.2008 summalt 300000 krooni), laenulepingu nr. L/01342 järgi 41636 krooni (perioodi eest 15.02.2008- 29.10.2008 summalt 110000 krooni ja perioodi eest 30.10.2008-25.10.2009 summalt 87084 krooni), laenulepingu nr. L/01403 järgi 89445 krooni (perioodi eest 15.02.2008-25.10.2009 summalt 208320 krooni), laenulepingu nr. L/01560 järgi 39399 krooni (perioodi eest 15.02.200825.10.2009 summalt 89991 krooni); Uueks hagihinnaks on 385395 krooni, millelt vastavalt hagi esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonile oleks tulnud tasuda riigilõivu 19000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 711311 krooni summas 30250 krooni (16000 krooni 16.10.2008 ja 14250 krooni 31.10.2008). Hageja poolt on enamtasutud riigilõivu summas 11250 krooni. Juhindudes eeltoodud täpsustustest ning laenulepingute punktidest 1.2., 2.1., 3.
  10. ja 8.
  11. ning

§-dest l00, 101 lgl p 1, 108 lg 1, 113 1gl,TsMS§ 150 lg 1 p 1 Palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt välja seitsesada viiskümmend kaks tuhat ükssada seitsekümmend üks

(752171)krooni, millest tagastamata laenusumma on 385395 krooni, intress 141550 krooni ja viivis 225226 krooni; 2) hageja menetluskulud, tasutud riigilõiv summas 19000 krooni, jätta kostja kanda; 3) hageja poolt enamtasutud riigilõiv summas 11250 krooni tagastada hagejale. (Enamtasutud summa kanda AS Saare Kalur arvelduskonto 221012063102 Swedbankis või arvele 10602011423006 SEB Pangas) KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et AS Saare Kalur haginõue on kuritegelik, liigkasuvõtmisele ja kasuahnusele orienteeritud dokument, sest kostja ja AS Saare Kalur lk 7 vahel sõlmitud kõigi lepingute tagatiseks on sõlmitud 2 notariaalset hüpoteegiseadmise lepingut nr.839 ja nr.
  1. Nende lepingutega seati AS Saare Kalur kasuks tagatishüpoteegid kostja kinnistutele K summas 400000krooni ja M summas 600000krooni, kokku hüpoteegisummana 1000000 krooni. Lepingute nr.839 ja nr.4641 punktis 2.on sõnaselgelt öeldud, et hüpoteekidega kinnistutele K ja M on tagatud kõik Hüpoteegipidaja(AS Saare Kalur) nõuded M Ki vastu. Hüpoteekide aluseks olid vahetult enne lepingute sõlmimist Uus Maa kinnisvarabüroost tellitud hindamisaktid nr.4219-126 ja nr. 1097-046.Kinnistu K väärtuseks hinnati 430000krooni ja kinnistu M väärtuseks 865000 krooni, kokku seega 1295000 krooni. AS Saare Kaluriga sõlmitud lepingute põhisumma moodustab vaid 60% lepingute notariaalseks tagatiseks seatud kinnistute K ja M turuväärtusest. Seega ületas tagatiste väärtus tunduvalt lepingutega sõlmitud tehingute väärtust. Sellest lähtusid ka mõlemad osapooled lepingute sõlmimisel ja oma tegevuse edasisel planeerimisel. Praeguseks kujunenud pangandus-ja majanduskriisi ning surnud kinnisvaraturu tekkimises ei saanud kaasa aidata ega ette näha kumbki lepingu osapool, seetõttu peab säiluma ka võrdse kohtlemise ja vastutuse põhimõte. Kinnistute K ja M omandamine AS Saare Kaluri poolt minimaalse hinnaga ehk kiirelt korraldatud 70% allahindlusega ainsale pakkujale ei näita nende kinnistute tegelikku hinda vaid kinnisvaraturu surnud seisu, mida püütakse seadusevastase tegevusega ära kasutada ning hiljem, turu taastudes, edasi kantida. Alusetu võlanõude esitamise ainsaks eesmärgiks on võõra vara omastamine nendelt, kel ei ole võimalust kallist advokaati palgata või ise ennast kaitsta nagu vanemad inimesed ja pensionärid sageli seda on. Täiendava haginõude esitamine AS Saare Kaluri poolt näitab seda, et kasuahnusel pole piire isegi siis kui puudub selleks igasugune seaduslik alus. Kostja leiab, et AS Saare Kaluri hagi on alusetu kuna kõik nõuded on tagatud kinnistutega K ja M vastavalt notari lepingutele nr.839 ja nr.4641 ja menetlus tuleb lõpetada, samuti kustutada kohtulikud hüpoteegid kinnistutelt Suurepere IV ja Miku. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled on sõlminud järgmised tarbijakrediidi lepingud: 1) 20.novembril 2006 laenuleping nr.L/01274 /t.l. 8/, mille kohaselt avaldaja andis võlgniku kasutusse 20.11.2006 laenusumma 300 000.- krooni, intressiga 18% laenusummalt aastas, viivitusintressiga 0,5% tasumata laenuosa makselt päevas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid vastavalt lepingu lisale 1 ( laenu ja intresside tasumise graafik) 25 novembriks
  2. 2)
  3. jaanuaril 2007 laenuleping nr L/01342 /t.l.11/, mille kohaselt avaldaja andis võlgniku kasutusse 17.01.2007 laenusumma 150 000.- krooni, intressiga 13,2% laenusummalt aastas, viivitusintressiga 0,5% tasumata laenuosa makselt päevas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid igakuiste maksetena vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule ( lepingu lisa 1)
  4. juuliks
  5. 3)
  6. märtsil 2007 laenuleping nr L/01403 /t.l. 14/, mille kohaselt avaldaja andis võlgniku kasutusse 08.03.2007 laenusumma 250 000.- krooni, intressiga 13,2% lk 8 laenusummalt aastas, viivitusintressiga 0,5% tasumata laenuosa makselt päevas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid igakuiste maksetena vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule ( lepingu lisa 1). 4)
  7. juuni 2007 laenuleping nr.L/01560 /t.l. 18/, mille kohaselt avaldaja andis võlgnikukasutusse 13.06.2007 laenusumma 100 000.- krooni, intressiga 13,2% laenusummalt aastas, viivitusintressiga 0,5% tasumata laenuosa makselt päevas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressid igakuiste maksetena vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (lepingu lisa 1)
  10. Laenulepingutega andis hageja kostjale laenu kokku 800 000 krooni.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg.

1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, Kuni oktoobrini 2007 kostja oma lepingulisi kohustusi täitis, kuid edasi enam graafikujärgseid makseid ei tasunud.

§ 416lg.

1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lõike 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.

  1. jaanuaril 2008 saatis hageja kostjale võlateate /t.l. 21/, mille kohaselt kostja võlg põhivõla , intresside ja viivisena oli kokku 490 745.- krooni (selleks ajaks tasumata osamaksed ja viivis). Hageja on kostjat hoiatanud, et kohustuste täitmata jätmise korral
  2. veebruariks 2008 loeb laenuandja laenulepingud üles öelduks alates
  3. veebruarist 2008 ja sellest hetkest muutub sissenõutavaks kogu lepingute järgne võlg, intressid ja viivis. Hageja nõuded olid tagatud 3) I järjekoha hüpoteegiga summas 600 000.- krooni M kinnistule, kinnistusregistri registriosa numberMMMMMMM, 4) I järjekoha hüpoteegiga summas 400 000.- krooni K kinnistule, kinnistusregistri registriosa number KKKKKKKKK, lk 9
  4. mai 2008 esitas hageja hüpoteekide ulatuses, 1 000 000.- krooni, eelnimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded täitmiseks Viljandi kohtutäitur Janek Poolile (Pool). Täituri poolt on eeltoodud kinnistute müügiks korraldanud korduvalt enampakkumisi /t.l.22 ja 23/, kuid enampakkumised nurjusid, kuna enampakkumisel ei osalenud ühtegi osavõtjat ega tehtud ühtegi kirjalikku enampakkumist (esimesel enampakkumisel, 30.07.2008, M kinnistu alghind 664 000.- krooni ja K kinnistu alghind 444 000.- krooni, esimesel kordusenampakkumisel, 24.09.2008, M kinnistu alghind 450 000.- krooni ja K kinnistu hind 222 000.- krooni), (aktid t.l. 52-67). Kohtutäitur on uuel kordusenampakkumisel,
  5. oktoober 2008, määranud M kinnistu alghinnaks 225 000.- krooni ja K kinnistu alghinnaks 134 000.- krooni. Kuna rohkem pakkumisi ei laekunud, omandas sissenõudja kinnisasjad alghinnaga. Ostuhinnast 36084 krooni tasus hageja täiturile täitekulude ja kohtutäituri tasuna. 322 916 krooni loeti tasaarvestatuks hageja nõudega kostja vastu. Sellest 300 000 krooni kandis hageja lepingu L/01274 ja 22 916 krooni lepingu L/01342 tagastamata laenuosa katteks. Tagastamata laen kokku enne tasaarvestamist 708 311.- krooni, peale tasaarvestamist jääk 385 395 krooni.

§ 88

järgi ,kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud (lg. 1). Kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse (lg. 2). Võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on võlausaldajal õigustatud huvi lg. 3). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud (lg. 4). Hageja on pakkunud kostjale, et võtab üle kinnistud, mis oli laenulepingute tagatiseks, kustutades kõik kostja võlad. Kostja sellega ei nõustunud ja hageja pööras nõude sundtäitmisele nõude pööramisega tagatisvarale. Täitmise käigus korraldatud enampakkumised on korduvalt nurjunud, mistõttu vara müügist saadu ei katnud kostja võlgasid. Kohus leiab, et laenulepingute järgsete võlgade tasaarvestus tagatisvara müügist saadu arvel on olnud seadusepärane ja mõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tagastamata laenuosa nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepingu põhitingimuste alusel on pooled kokku leppinud intressi laenu kasutamise aja eest järgmiselt: laenulepingu nr.L/01274 p 1.2. järgi intressi 18,0% laenusummalt aastas ja laenulepingute nr. L/01342, L/01403 ja L/01560 p-de 1.2. järgi 13,2% laenusummalt aastas. See tähendab, et kostja võttis endale kohustuse tasuda intressi kokkulepitud määras kuni laenutähtaja möödumiseni. lk 10 Vastavalt laenulepingute punktile 3.1. lõpeb intressi arvestus laenusumma täielikul ja nõuetekohasel tagasimaksmisel laenuandjale. Hageja on esitanud intressi nõude kuni laenu tagastamise tähtaegadeni summas 141 550 krooni, sellest : laenulepingu nr. L/01274 järgi 9000 krooni (perioodi eest 26.09.2007- 25.11.2007), laenulepingu nr. L/01342 järgi 36300 krooni (perioodi eest 26.09.2007- 25.07.2009), laenulepingu nr. L/01403 järgi 68750 krooni (perioodi eest 26.09.2007-25.10.2009), laenulepingu nr. L/01560 järgi 27500 krooni (perioodi eest 26.09.2007-25.10.2009). Kohus rahuldab hageja nõude täielikult.

§ 113lg.

1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuigi pooled on kokku leppinud viivise määra 0,5% päevas, esitas hageja viivise nõude

§ 113lg.

alusel lepinguga kokkulepitud intressimääras (18 % aastas) ja taotleb viivisena 225 266 krooni väljamõistmist kostjalt s.h. laenulepingu nr. L/01274 järgi 54746 krooni (perioodi eest 26.10.2007- 29.10.2008 summalt 300000 krooni), laenulepingu nr. L/01342 järgi 41636 krooni (perioodi eest 15.02.2008- 29.10.2008 summalt 110000 krooni ja perioodi eest 30.10.2008-25.10.2009 summalt 87084 krooni), laenulepingu nr. L/01403 järgi 89445 krooni (perioodi eest 15.02.2008-25.10.2009 summalt 208320 krooni), laenulepingu nr. L/01560 järgi 39399 krooni (perioodi eest 15.02.2008-25.10.2009 summalt 89991 krooni). Nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.