Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxxx Kxxxxx esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi Txxxxx Hxxx vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 52 700 krooni ja sellest tuleneva viivise nõudes. Poolte vahel on sõlmitud 16.08.2006a ostu- müügi järelmaksu leping, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis järelmaksuga mootorratta APRULIA PY( tehasetähis ZDHPY000065000184, ehitusaasta 06.07.2006a, reg.nr 58RC). Lepingu ese anti kostjale üle vara müügikohas lepingu sõlmimise hetkel. Lepingujärgsest hinnast on kostja tasunud sissemakse 2500 krooni ja esimese osamakse 4800 krooni, kokku 7300 krooni. Alates 14.10.2006a on kõik järgnevad osamaksed, kokku summas 52 700 krooni, tasumata. Hageja poolt on esitatud kostjale 14.08.2007a kirjalik pretensioon, kus on kostjat hoiatatud, võla mittetasumise korral, kohtumenetluse algatamisest. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hagi esitamise hetkeks on tasumata põhivõlg 52 700 krooni ja sellest tulenev viivisvõlg 452 394 krooni. Viivi on arvutatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust, 1,5% iga viivitatud päeva eest tasumata summast. Hageja vähendab viivise nõude võrdseks põhinõudega ja palub kohtul välja mõista viivis 52 700 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
Hagimaterjalid on 15.novembril 2008a kostja elukohas tema ema- Vxxxx Hxxx poolt vastu võetud. Kohus loeb
Kostja on kohtule vastanud, et ei tunnista hagi, kuid ei ole oma väiteid tõendanud ega põhistanud. Kostja on vastuses esitanud asjaolusid, mis ei seondu pooltevahelise ostu-müügi lepinguga (hageja ja ta sõbrad tarvitasid kostja kallal vägivalda). Ostu- müügi lepingu ja ostuhinna tasumise teemal ei ole kostja esitanud mitte ühtki asjaolu ega väidet. Kohus on määranud asjas kohtuistungi 19.veebruar 2009a. Kostja teatas kohtule, et kohtuistungile ei ole tal võimalik ilmuda. Kohus soovis kostjalt täpsustavat vastust, kas kostja soovib asja edasilükkamist ja hoiatades kostjat tagaseljaotsuse tegemisest, Kostja sellele ei vastanud ja mingeid taotlusi ei esitanud. Kostja avaldas oma kirjalikus vastuse kohtule, et keeldub nimetatud summat hagejale maksmast, kuna M.Kxxxxx käis temalt raha välja nõudmas, tungides eravaldusesse ja tekitades kostjale kehavigastusi. Kohus saatis kostjale veelkordse kirja koos juhistega, mida tuleks kohtule teatada (tl.22). Kostja ei vastanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhtumil hageja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ja kohus peab tagaseljaotsuse tegemist
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3
Kohtukuluks on seni avaldatud hageja poolt tasutud riigilõiv 3000 krooni (tl.8) ja kohus mõistab selle kostjalt välja.
alusel võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.