Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 42

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 20. märts 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-57322 Hagi ese Elion

§ 76lg.

1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 101lg.

1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 108lg.

1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101lg.

1 p. 6 ja

§ 113lg.

1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja väitel ei aktsepteerinud ta kostja avaldust lepingu lõpetamiseks põhjusel, et selle esitaja oli tundmatu ja hageja ei teadnud, et ta on volitatud sellist avaldust tegema. Ka ei järginud kostja kuuajalise etteteatamise nõuet lepingu lõpetamisel. Tegelikult oli kostja juba 31. 01. 2008.a. seisuga võlgu 2996,44 krooni, mille kohta esitati arve veebruaris. Veebruari arve summas 2931,74 krooni tasus kostja osaliselt, summas 1449,44 krooni. Juhindudes eelöeldust ja aluseks võttes

§ 100, 101 lg. 1 p.1 ja 6, 108 lg. 1, 113 lg. 1 ja Ts

MS § 162 taotleb hageja:

1. Välja mõista kostjalt võlgnevus teenuste eest summas 5110, 16 krooni.
2. Välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu 473 krooni ja viivis 236,75 krooni.
3. Välja mõista kostjalt kohtukulud 350 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista.
5. 2008 esitas kostja hagejale e-maili teel avalduse lepingu lõpetamiseks, milles palus lõpetada teenuste osutamise viitenumber 00021137266 alusel numbritele 66 99 851 ja 66 99 852 ning sellega seonduva internetiteenuse osutamise. Ühtlasi palus kostja saata korrespondentsi ja arved aadressile Türi 9-204, 11314 Tallinn.
6. veebruaril 2008.a. kell 10.07 saatis hageja esindajana konsultant Monika Adwan kostja taotlusele vastuse, millega kinnitas kostja avalduse kättesaamist ja palus avalduse faksida koos firma esindaja allkirjaga.
8. 2008 faksiti avalduse kirjalik versioon Monika Adwani nimele. lk 3 TsÜS § 69 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see väljendati. TsÜS § 75 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja on seisukohal, et on
10. 2008 teinud hagejale selge tahteavalduse sideteenuste lepingu lõpetamiseks ja hageja on selle kätte saanud. Seadus ei näe ette tahteavalduse vorminõudeid, mistõttu on ka e-kirjana esitatud tahteavaldus käsitletav lepingu lõpetamise teatena. Isegi kui hageja ja kostja vahelise lepingu tüüptingimused näeksid ette lepingu lõpetamisele vorminõude oleks selline tüüptingimus

§ 42lg.

2 ja 3 ning 44 kohaselt tühine. Ühepoolne arvete esitamine, kui selleks puudub lepinguline alus, ei loo kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi hageja nõude täitmiseks ning seoses põhinõude alusetusega on alusetu ja hageja viivisenõue. Kostja leiab, et hageja on tema suhtes käitunus pahatahtlikult, jätkates, vaatamata teatele kontaktaadressi muutumise kohta, arvete saatmist endiselt Tuukri 50 aadressil. Seetõttu sai kostja hageja nõudest teada alles kohtumäärusest. Ka selgus vestlusest hageja esindaja O. Repkinaga, et kostja avaldus lepingu lõpetamiseks on küll süsteemis registreeritud, kuid seda ei ole mingil põhjusel aktiveeritud. Olukorras kus hageja on teadlik kostja poolt esitatud lepingu lõpetamise avaldusest ja kus hageja arvetest nähtub, et kostja teenust ei kasutanud (arved ainult paketitasude eest) on hageja kohtusse pöördumine kostja hinnangul pahatahtlik. Hageja ei ole püüdnudki kostjaga kontakteeruda ega olukorda selgitada. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 69 lg. 1, 71, 75,

§ 42lg.

2 ja lg. 3 palub kostja jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Kostja pakkus hagejale võimalust lahendada asi kompromissiga. Kostja nõustus maksma hagejale 2500.- krooni kolme päeva jooksul peale kompromissi kinnitamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

2. 2000 on AS Eesti Telefon ja AS Devisee sõlminud kliendilepingu nr. 149366 /t.l. 23/ , mille kohaselt hageja osutas kostjale teenuseid ja mille eest lepingu p. 7 kohaselt kohustus kostja tasuma. Lepingu täitmisel pidid pooled muuhulgas juhinduma üldtingimustest /t.l. 51/. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mis ajast tuleb pooltevaheline leping lugeda lõppenuks. lk 4 Hageja leiab, et üldtingimuste p. 4.6 vastav tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks, e. siis kirjalik avaldus, tehti kostja poolt alles
3. aprillil 2008 /t.l. 45/ ja Elioni andme- ja kõneside eeskirja p.
4. 2 . 5 järgi võis kostja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kalendrikuu, mistõttu leping lõpetatigi 29 mail 2008 ja selle ajani on kostja kohustatud teenuse eest maksma. Kostja on veendunud, et esitas hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks juba
5. veebruaril 2008 /t.l. 43/, kui sellekohane teade saadeti hagejale elektronpostiga. Kostja on esitanud kohtusse ka elektronkirja saatnud isiku volituse tehingute tegemiseks AS Devisee nimel /t.l.74/. Hageja kostja sellist tahteavaldust ei tunnistanud ja leidis, et see on tehtud isiku poolt, kelle volitused ei ole hagejale teada, samuti ei ole avaldus tehtud kirjalikult e. siis taasesitatavas vormis. TsÜS § 68 lõike 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 järgi, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Lõike 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lõike 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 75 lõike 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lõike 2 järgi tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. TsÜS § 80 lg. 1 järgi tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kostja elektroonilise kirjaga teatanud hageja soovist lõpetada teenuse kasutamine aadressil Tuukri 50, Tallinnas ja saata arved edaspidi aadressile Türi 9, Tallinn. Selline tahteavaldus pidi olema hagejale üheselt mõistetav ja seda sai käsitleda kostja soovine sideteenuse lepingu lõpetamiseks. Kohus ei nõustu siinkohal hageja seisukohaga, et avaldus ei olnud tehtud kirjalikus vormis. Mis puutub hageja väitesse selle kohta, et tal puudusid andmed selle kohta, kas Katrin Metsmakeril on õigus teha avaldust AS Devisee nimel, siis on kostja esitanud kohtule Katrin Metsmakeri volituse
8. aastast, mille kohaselt on Katrin Metsmakeril lk 5 õigus käidelda teenuse lepinguid. Kohus loeb sellega tõendatuks esindusõiguse olemasolu Katrin Metsmakeril. Lepingu ülesütlemine oli seotud rendilepingu lõpetamisega Tuukri 50 asuvates ruumides, mida tõendab Foxtest OÜ kiri /t.l. 75/, mille kohaselt rendileping lõpetati
9. veebruarist
10. Kuna vastavalt lepingule lisatud andmeside ja kõneside eeskirjale pidi klient (kostja ) lepingu üles ütlemiseks sellest kuu aega ette teatama, siis saab antud juhul lugeda põhjendatuks lepingu lõpetamist kuu peale teate saatmist hagejale, e.
11. märtsist 2008, kuid mitte
12. mail
13. Kuni lepingu kehtivuse lõpuni on kostja teenuse eest kohustatud tasuma. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma hageja arve nr. 03200801052141 2931,74 krooni, millest märtsis on tasutud 1547.- krooni. Ja arve nr. 04200801510778 järgi 1269.10 krooni, kokku 2653,84 krooni.

§ 101lg.

1 p. 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Üldtingimuste p. 6.11 kohaselt lepiti viivise suuruseks teenuste eest tasumisega viivituse korral o,15 % päevas. Hageja taotleb kostjalt viivise summas 236,75 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna kostja on arveid osaliselt tasunud viivitusega juba alates jaanuarist 2008. Üldtingimuste p. 6.10 järgi on teenuse kasutaja kohustatud hüvitama võla sissenõudmisega tekkinud kulud. Hageja taotleb 473 krooni väljamõistmist kostjalt. Kulud mõistab kohus välja proportsionaalselt rahuldatud põhivõla summaga e. summas 239 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: Külli Mõlder