2-08-66195/4

(3)Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Hxxxxx Uxx esitas 09.10.2008.a. hagi Rxxx Uxxxvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 2005.a. kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis laste ülalpidamiseks. Käesolevaks ajaks on suurenenud laste vajadused ja kõrgenenud ka hinnad. Kostja ei ole täitnud ka eelmisest kohtuotsusest tulenevat elatise maksmise kohustust ja omab võlgnevuse eelmiste perioodide eest tasumata elatise näol. Hageja palub suurendada kostjalt varem välja mõistetud elatist seadusest tuleneva miinimumini koos tulumaksuga ehk kuni 2673 kroonini kuus. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama. Kostja vastas hagile (tl.12). Kostja ei tunnista elatise suurendamise nõuet hageja taotletud määras. Ta on peres ainus palgasaaja, tema ülalpidamisel on abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel, tal on ülal pidada 2006.aastal sündinud poeg (tl.14). On väljaminekud laenu- ja liisingumaksetele, kulutused eluasemele, transpordi- ja sideteenuste tasud. Alates 15.07.2008 puudub kindel töökoht, seega on sissetulekud minimaalsed. Läbirääkimiste teel elatise maksmise asja ei ole õnnestunud lahendada. Kohus nõudeis pooltel tõendeid oma väidete ja nõuete tõendamiseks (tl.15,16), määras tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja vastas ja esitas tõendeid (tl.20-24, 31-35). Hageja põhjendas lastele vajalikke kulusid, mille järgi on lastele vajalikud kulud kuus kokku 8928 krooni (tl.21). Hageja on 3-aastase lapsega kodune, tal on ka 2005.a. sündinud poeg Txxxxx(tl.6). Hageja sissetulekuks on lasteraha 1800 krooni, töötutoetus 822 krooni. Hagejale kulub auto. Kostjalt on elatis välja mõistetud juba alates 1999.aastast, kuid kostja on elatise maksmise kohustusest kõrvale hiilinud. Kuni 2005.a. märtsini ei laekunud elatist üldse, 2005-2008. november on elatist laekunud ebakorrapäraselt, seda on kinni peetud töökohast. Hageja esitab elatisevõlgnevuse arvutuse: elatisevõlgnevus on varasemate perioodide eest 218 002.75 krooni, perioodil aprill 2005 kuni november 2008 on elatist laekunud 52 997.24 krooni. Kostja vastas täiendavalt ja esitas tõendeid ( tl.26-29). Kostjal puudub pangaarve, tema töötasu laekub abikaasa arvele. Ühiselt on võetud laene ja liisinguid igapäevaste kulutuste katmiseks. Kostja esitab igakuiste sissetulekute ja väljaminekute arvestuse. Kostja arvates peaksid laste ülalpidamiskulud jagunema vanemate vahel võrdselt, s.t. kostjal tuleks laste kulutuste järgi kanda 4464 krooni kuus. Kogu kostja vara on tal abikaasaga ühine. Abielu lahutamisel Hxxxxx Uxxxx jäi kogu vara, s.h. korter Hxxxxx Uxxxx. Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja jäi kõigi oma põhjenduste juurde. Ta soovib elatise suurendamist miinimumini koos tulumaksuga. Hagejale kuulub tõesti ettevõte, mis tegeleb toitlustamisega, kuid talveperioodil ettevõte ei tööta, puuduvad ruumid. Sel ajal on hageja ajutiselt töötuna arvel. Kostja jäi kirjalikes vastustes kirjutatu juurde. Ta on nõus maksma elatist 2000 krooni kuus ühele lapsele. Elatist on varasemalt peetud kinni töötasust. Mitteametlikult tööl olles oli töötasu nii väike, et ei saanud maksta. Kostja käis Norras tööl lühikest aega ja sealt saadud palgast maksis võlgasid ja sellest elatakse ka praegu. Kostja on töötu. Ta on käinud juhutöödel ja otsib tööd. Elatist saab maksta siis kui sissetulek on. Ja kui on suurem sissetulek, saab rohkem maksta. Kohtu seisukohad 2

(3)Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Hxxxxx Uxxxhagi Rxxx Uxxxvastu lastele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel on ühised lapsed Sxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx ja Sxxxxx, sünd. xxxxxxxxxxx Lapsed on hageja kasvatada. Kohtuotsusega 31.10.2005 on mõistetud välja elatis kostjalt laste ülalpidamiseks kummalegi lapsele 1500 krooni kuus. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Rxxx Uxxx laste Sxxxxxxja Sxxxxx isana on kohustatud lapsi ülal pidama. Ülalpidamiskohustuse täitmine tähendab, et ülalpidamist tuleb anda igakuiselt ja laste vajadustele vastavas määras. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud kohaselt- kohtu poolt välja mõistetud elatist ei ole tasutud näiteks 2006.aastal kolme kuu kestel ja 2006.aasta teises pooles oluliselt vähem, kui kohus on välja mõistnud. Aastal 2007 on elatist tasutud üldse kolmel kuul ja nõutavast väiksemas määras, 2008.aastal on elatist makstud vaid ühel korral. Seega on õige, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on hageja seisukohal, et kohtuotsusega väljamõistetud elatisesumma on lastele vajalikust väiksem. Kohus nõustub hagejaga selles, et elatis, mis aastal 2005 mõisteti kohtu poolt välja summas 1500 krooni kuus ühele lapsele, on praegu, kolm aastat hiljem ebapiisav nii seetõttu, et laste kasvades on suurenenud väljaminekud neile, kui ka elukalliduse tõusu tõttu. Seega on põhjendatud elatisesumma suurendamine. Hageja esitatud kulutuste suurust lastele (8928 krooni kuus kahe lapse peale kokku) ei ole kostja vaidlustanud. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus, asudes määrama kindlaks elatisesumma suurust poolte ühistele lastele, on seisukohal, et laste vajadusi, mis väljenduvad rahas, mõjutavad nii nende elukoht, liikmete arv peres kui ka rahaliste vahendite olemasolu väljaminekute tegemiseks. Esmalt märgib kohus, et sotsioloogilised uuringud kinnitavad, et väljaminekud eluasemele ja toidule, mis tehakse paljuliikmelises peres, ei suurene võrdeliselt pereliikmete arvu suurenemisega. See tähendab, et näiteks kulutused eluasemele ja toidule suuremas peres võivad olla samataolised nende kulutustega väiksemas peres. Hageja peres on viis liiget, kellele jagunevad selle pere eluasemekulud ja maamajas elava kahe lapse eluasemekuludeks 1100 krooni kuus arvestamine tähendab luksusliku tasemega eluaset ja väga suurte rahaliste võimaluste olemasolu. Kohus, hinnates vanemate varalist seisundit, konstateerib, et nii hageja kui ka kostja on põhimõtteliselt võrdses varalises seisundis: neil mõlemal sõltub sissetulek enda aktiivsusest ja mõlemad ei saa sissetulekut mitte kõik 12 kuud aastas, vaid mõnel kuul sissetulek puudub. Lisaks sellele on neil mõlemal ka veel üks laps- lisaks ühistele lastele-, keda tuleb ülal pidada. Kohus on seisukohal, et arvestades mõlema ülalpidamiskohustusliku vanema kitsast majanduslikku olukorda, tuleb ka laste vajadusi hinnata kriitiliselt, olukorrast tulenevalt neid piirata ja mõista elatis kummalegi lapsele välja summas 2175 krooni kuus. Vastavalt PkS § 70 lg-le 1 mõistab kohus suurendatud elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o 09.10.2008.a. ja PkS § 60 lg 1 kohaselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel. 3

(3)Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 4