2-07-42244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 5.märts 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-42244 Tsiviilasi A V hagi R V vas
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
§ 61
lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2007. aastal on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1800 krooni. Kostja on hagejale lapse ülalpidamiseks järjekindlalt maksnud vähem raha kui seadusega on ette nähtud. Ta on maksnud alates 2007.a jaanuarikuust hagejale lapse ülalpidamiseks: 08.01.2007.a 1600 krooni, 07.02.2007.a 1600 krooni, 23.03.2007.a 1600 krooni, 27.08.2007.a 1500 krooni, 15.09.2007.a 1600 krooni, 11.10.2007.a 1600 krooni ja 08.07.2007.a lapse turvatooli ostmiseks 1500 krooni. Kokku on maksnud kostja hagejale lapse ülalpidamiseks ja lapse vajaduste rahuldamiseks 2007.a kümne kuu jooksul 11 000 krooni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 32-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). Hageja leiab, et ebapiisavaks tuleb lugeda lapse ülalpidamiseks raha maksmist alla seaduses ettenähtud alammäära ning väiksemas ulatuses, kui on vajalik lapse vajaduste rahuldamiseks.
§ 61
lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
§ 61
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja töötab õpetajana. Tema keskmine netopalk on 5321,67 krooni. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu hagejal ei ole. Kostja varalise seisundi, s.t tema vara ja sissetuleku kohta hagejal täpsed andmed puuduvad. Hageja teab, et kostja omab korteriomandit . Kostja töötab Tartus. Lapse vajadustest lähtuvalt hindab hageja tema ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 4660 krooni. Selle summa hulka on hageja arvestanud kulutused: toidule 2000 krooni kuus (keskmiselt 30 päeva kuus, 67 krooni päevas); eluasemekuludeks 406 kr kuus (sh kulud küttepuudele 58 krooni kuus, elekter keskmiselt 232 krooni kuus, vesi 116 krooni kuus); transpordikulule (bensiin, autohooldus) 500 krooni kuus; lasteaia õppemaks ja söögiraha 734 krooni kuus, alates 2008.a 1. jaanuarist 889 krooni kuus /juhul, kui laps käib terve kuu lasteaias/; kunstiringile 280 krooni kuus; muusikaringile 185 krooni kuus; ravimitele, hügieenitarvetele 100 krooni kuus; riietele, jalanõudele, mänguasjadele jmt 300 kr kuus. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulka ei ole hageja siinjuures arvanud kulutusi mööblile, olmeelektroonikale jmt. 2
(5)2-07-42244 Hageja leiab, et kostja peab lapse vajaduste rahuldamiseks eeltoodud summast kandma poole, s.o vähemalt 2330 krooni kuus. Hageja leiab, et lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et hageja saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 2330 krooni, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotleb hageja kostjalt lapsele igakuise elatusraha 3000 krooni väljamõistmist. Hagi koostamiseks on hageja kasutanud õigusabi, mille eest on tasunud 1416 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2 ja 4 ning § 70 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1, § 236 lg 2 ning § 486 lg 4 palub hageja:
- Välja mõista R Vilt hageja kasuks lapse M Vi, , ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 3000 (kolm tuhat) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatisehagi kohtusse esitamisest (makseettepaneku kostjale kättetoimetamise päevast) kuni lapse täisealiseks saamiseni 20.01.2022.a.
- Jätta hagimenetluse kohtukulud kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja eeltoodud nõude ja põhjenduse juurde, täpsustades vaid lapse kulutuste ja enda sissetulekute suurust ning asjaolu, et alates 01.01.2008.a. on miinimum elatise suuruseks 2175 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt /t.l. 45-46/, olles nõus kohtuistungil hagejale lapse ülalpidamiseks maksma igakuuliselt 2200 krooni. Kostja ei ole nõus hagejale suuremat elatist maksma, kuna igas kuus veedab laps temaga 5-6 päeva ja siis kannab tema kõik kulutused. Hagejal ei ole vaja sel ajal kostja arvates lapse peale kulutusi teha. Küll aga kulub kostjal lapse juurde Tartust Kuressaarde sõitmiseks ja Kuressaares ööbimiseks lisaraha, mistõttu on tema kulutused lapsega suhtlemisel suured ca 4000-5000 kr kuus. Kostja väitel teeb tema selleks ületunde, et rohkem teenida ja leiab, et ka hageja peaks leidma endale tasuvama töö. Kostja kardab, et kui kohus rahuldab hageja 3000 kroonise nõude, siis ta ei saa enam last külastada ja temaga suhelda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel
§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- aprilli
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt
§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.
Seaduses sätestatud elatusraha miinimummäär oli hageja elatise nõude esitamisel 2007.aastal 1800 kr ja on alates 01.01.2008.a. 2175 kr. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja poja 3
(5)2-07-42244 ülalpidamiseks hagejale maksnud 08.01.2007.a 1600 krooni, 07.02.2007.a 1600 krooni, 23.03.2007.a 1600 krooni, 27.08.2007.a 1500 krooni, 15.09.2007.a 1600 krooni, 11.10.2007.a 1600 krooni, 11.11.2007.a 2400 krooni, 10.12.2007.a, 16.01.2008 ja 16.02.2008 1800 krooni /t.l. 66/ . 08.07.2007.a on kostja hagejale andnud lapse turvatooli ostmiseks 1500 krooni. Hageja esitas kohtusse poja ülalpidamiseks elatise nõude 07.08.2007.a. summas 3000 kr /t.l. 2/. Seega on tõendatud, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise nõude esitamine ja väljamõistmine maakohtu poolt on põhjendatud.
§ 61
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja töötab õpetajana ja tema keskmine netopalk on ajavahemikus aprill 2007 kuni september 2007 olnud 5321.67 krooni. 2007.a. lõpus on hageja palk vähenenud seoses töökoormuse muutusega, jaanuaris 2008 on hageja netopalk olnud 4330 krooni /t.l. 31, 64-65/. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu hagejal ei ole. Poolte ühine poeg elab koos hagejaga /t.l. 30/ ja käib Lasteaias /t.l. 33-36/. Kostja töötab Tartu S. 2007.a. oktoobris on kostja netopalk olnud 15 950 krooni ja novembris 14 961 krooni /t.l. 70/. Muid sissetulekuid kostja ei ole. Hageja hindab lapse vajadustest lähtuvalt tema ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 4660 krooni. See summa sisaldab hageja arvutuste /t.l. 35-36, 37, 3840, 62-
- 55-59, 67-69/ kohaselt vajalikke kulutusi: toidule 2000 krooni kuus (keskmiselt 30 päeva kuus, 67 krooni päevas); eluasemekuludeks 406 kr kuus (sh kulud küttepuudele 58 krooni kuus, elekter keskmiselt 232 krooni kuus, vesi 116 krooni kuus); transpordikulule (bensiin, autohooldus) 500 krooni kuus; lasteaia õppemaks ja söögiraha 734 krooni kuus, alates 2008.a
- jaanuarist 889 krooni kuus /juhul, kui laps käib terve kuu lasteaias/; kunstiringile 280 krooni kuus; muusikaringile 185 krooni kuus; ravimitele, hügieenitarvetele 100 krooni kuus; riietele, jalanõudele, mänguasjadele jmt 300 kr kuus. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulka ei ole hageja arvanud kulutusi mööblile, olmeelektroonikale jmt. Kuivõrd hageja arvutuste kohaselt kulub poja ülalpidamiseks 4660 krooni kuus, on ühe vanema osaks 2330 krooni. Kostja ei ole lapse kuludele vastuväiteid ega omapoolseid arvutusi esitanud, kuid leiab, et kuna alates 1.01.2008 on seadusega kehtestatud elatusraha miinimum 2175 krooni, on tema nõus lapse ülalpidamiseks maksma 2200 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole lapsele vajaminevaid kulusid ülepaisutanud ning hinnates poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi peab põhjendatuks mõista kostjalt elatise välja hagis nõutud summas. Lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel arvestab kohus asjaoluga, et kostja varaline seis on hageja omast parem ja et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et hageja saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 2330 krooni, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Kostja väited, et ta teeb igas kuus hagejale makstavale elatusrahale lisaks kulutusi lapsega kohtumisel ka lapse ülalpidamiseks, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda
§ 61lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus.
Vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
§ 51
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab
§ 52lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste 4
(5)2-07-42244 tegemist. Kohtu hinnangul, seadusega ettenähtud ülalpidamiskohustuse täitmine kostjale lapse kasvatamisest kuidagi raskemaks. ei tee Hageja palub jätta hagimenetlusega seotud kulud kostja kanda. Kostja palub kohtukulud jätta võrdselt poolte kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tuginedes eeltoodule ja hinnates käesoleva menetluse käiku - hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, kus kostja esitas elatise nõudele vastuväite, asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). R.Undrest kohtunik 5
(5)