← Eesti

2-07-42232/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-42232 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi P. T.´i hagi M. T. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja P. T., tema esindaja Helge Salusoo ja kostja M. T. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada P. T.´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxx x-xx, Xxxxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxx ja M. T.´i IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxxx x, Xxxxxx, abielu, milline on registreeritud
  5. juulil
  6. a. Hiiu Maavalitsuses, kanne nr xx.
  7. Jätta P. T.´i IK xxxxxxxxxxx, perekonnanimeks pärast lahutust – XXXX.
  8. Jätta
  9. veebruaril 2005.a. sündinud alaealine poeg M. T. IK xxxxxxxxxxx ja
  10. mail
  11. a. sündinud alaealine tütar G. T. IK xxxxxxxxxxx, oma ema P. T.´i IK xxxxxxxxxxx, juurde.
  12. Välja mõista kostjalt M. T.´ilt IK xxxxxxxxxxx, hageja P. T.´i IK xxxxxxxxxxx kasuks elatis arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxx Hansapangas alljärgnevalt:
  13. veebruaril
  14. a. sündinud poeg M. T.´i IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates
  15. oktoobrist
  16. a. kuni
  17. detsembrini
  18. a. kaks tuhat (2000.-) Edasikaebamise kord krooni kuus ja alates
  19. jaanuarist
  20. a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx. a. kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus ning
  21. xx. xx xxxx. a. sündinud tütar G.T´i IK xxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates
  22. oktoobrist
  23. a. kuni xx. xx. xxxx. a. kaks tuhat (2000.-) krooni kuus ja alates
  24. jaanuarist
  25. a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxx xxxx. a. kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus.
  26. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  27. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Pooled abiellusid
  28. juulil
  29. a. Nende abielu registreeriti Hiiu Maavalitsuses , kanne nr.
  30. Pooltel on
  31. veebruaril
  32. a. .a. sündinud poeg M. T. ja
  33. mail
  34. a. tütar G.T, kes elavad koos emaga. Algul laabus poolte kooselu kenasti, kuid siis hakkas seda häirima kostja järjest süvenev alkoholi tarvitamine, mis aja jooksul muutus hagejale väljakannatamatuks. Seetõttu palus hageja kostjal nende elukohast lahkuda ning
  35. a. septembrist elavadki nad lahus. Sellest ajast on ka poolte abielulised suhted lõppenud ning neid taastada hageja ei soovi ja kostja ei pea võimalikuks. Käesoleval ajal kostja ei tööta ja sellepärast ei ole ta eelmise aasta septembrist täitnud ka oma laste ülalpidamiskohustust. Seetõttu soovib hageja abielu lahutamist ja lastele elatise väljamõistmist kohtu kaudu, jättes kohtukulud kostja kanda. HAGEJA NÕUE Hageja soovib seoses kostja alkoholilembusega ja lahkumisega pere juurest abielu lahutamist ja elatise välja mõistmist. Kuna nende abielulised suhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Ta soovib, et lapsed jääks elama tema juurde. Üksi nende ülalpidamine on aga raskendatud. Tema enda kuu sissetulek on keskmiselt 4800.-krooni kuus, aga laste vajadusteks jääb sellest väheks, pealegi lasub laste ülalpidamise kohustus võrdselt mõlemal vanemal. Seega soovib hageja kostjalt välja mõista elatise 2000.- krooni kuus lapse kohta hagi esitamisest kuni
  36. a. lõpuni ja edaspidiseks 2175.- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palub ta jätta kostja kanda. Oma perekonnanimeks soovib ta pärast lahutust tagasi abielueelset perekonnanime - XXXX. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hagi õigeks. Tal on hagejaga poeg ja tütar, kes elavad ema juures. Ta tarvitas tõesti ülearu alkoholi ja peresuhted ei olnud kõige paremad. Eelmise aasta septembrist on ta kodust lahkunud ja elab Kärdlas tuttavate juures. Ta tunnistab, et ei ole poja ülalpidamiseks vajalikku elatist andnud, sest käesoleval ajal ei ole ta tööd leidnud, kuid praegu on lootust seda siiski leida ja ta on nõus ka elatist maksma. Tal ei ole midagi selle vastu kui hageja oma abielueelse perekonnanime tagasi võtab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kooselust on
  37. veebruaril 2005.a. sündinud poeg M. ja
  38. mail
  39. a. tütar G., kes elavad ema juures ja kelle ülalpidamiseks isa ei ole alates
  40. aasta sügisest regulaarselt elatist andnud. Hageja soovib seetõttu kohtu kaudu kostjalt välja mõista elatise 2000.- krooni kuus alates hagi esitamisest kuni
  41. a. lõpuni ja alates
  42. a. algusest 2175.- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni ja kostja on sellega nõus. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohustab mõlemat vanemat oma alaealisi lapsi ülal pidama ja § 61 lg 4 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses tuleb lapse vajadused lugeda kindlaks määratuks ja selline elatis tuleb üldjuhul reservatsioonideta välja mõista. Pooled abiellusid
  43. juulil 2005.a. ja alul oli nende kooselu harmooniline. Aja möödudes hakkas kostja alkoholiga liialdama ning hageja ei kannatanud seda enam välja. Alates 2007.a. septembrist elavad pooled lahus ja nende abielulised suhted on lõppenud ning mõlema arvates ei ole nende taastamine võimalik. Seetõttu soovivad mõlemad lahutust ja kohus leiab, et Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel tuleb seda teha kohtus. Mingeid muid vaidlusi neil ei ole. Kuna poeg M. ja tütar G. elavad koos emaga, tulebki nad jätta hageja juurde, kus on neil normaalsed elamistingimused. Isa on kodunt lahkunud ja elab praegu juhututtavate juures. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb nimetada vastavalt Perekonnaseaduse § -le 31 tema abielueelne perekonnanimi - XXXX. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.