Obsah (4)

§ 113§ 8§ 76§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 05. detsembril 2007 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-41813 Hagi es

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel 0,030% päevas).

Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 1000 (üks tuhat ) krooni (tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja J S (edaspidi kostja)

3. a. laenulepingu ), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 15 000 Eesti krooni, tagastamise tähtajaga
6. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena, lepingus toodud tingimustel, e tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu punkti 7.1,
7. 2 ja
8. 3 järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt Lepingule on intressimäär 18% aastas. Kuna kostja ei ole lepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, ütles hageja oma
10. 2007.a. kirjaga lepingu ennetähtaegselt üles lepingu p. 14.1.2 alusel ja hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöördumise võimaluse eest. Lepingu punkti 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030 % päevas) alusel. Lepingu hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudel maksma leppetrahvi kuni 1% varalise kohustuse summast vastavalt lepingu p. 13.
11. Vastavalt Lepingu punktile 7.
12. kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi kuni 300 EEK. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja Lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku (seisuga
15. a.)14 122,62 Eesti krooni, millest põhiosa 12 230,52 Eesti krooni, intress 1263,96 Eesti krooni, leppetrahv 440,65 Eesti krooni ja viivis 187,49 Eesti krooni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Juhul kui ilmnevad TsMS §-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 8lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1 ja Ts

MS § 79, 133 lg. 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363 367 taotleb hageja: Võlgnevuse kokku summas 14 122,62 Eesti krooni väljamõistmist J Silt. Hageja taotleb J Silt ASi Hansapank kasuks viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (12 230,52 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,030%).

Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1000.- Eesti krooni) palub hageja jätta J Si kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 31 oktoobril 2007.a.tema elukohas elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on

2. 2006 sõlminud laenulepingu /t.l. 5/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 6 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu
3. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga
5. 2008.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga
7. 2007 põhivõlana 12 230, 52 EEK, intressid 1263,96 EEK, leppetrahv 440,65 EEK. Kuna kostja ei ole ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil ja hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud.

§ 101lg.

1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,030% päevas) alusel. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 187,49 EEK. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus menetluskulu rahalise suuruse, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000.- krooni. Kohtunik: Külli Mõlder