← Eesti

2-07-39834/1

Obsah (9)§ 415§ 416§ 394§ 407§ 444§ 173§ 162§ 176§ 138

2-07-39834 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.november 2007a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-07-

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja on esitanud kohtule 27.09.2007a hagiavalduse kostjalt võlgnevuse 4666,59 krooni nõudes, millest 4417,80 krooni moodustab võlgnevus ja 248,79 krooni viivis. Kohus väljastas kostjale hagi koos lisadega vastavalt

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 20.novembriks 2007a.

Hagimaterjalid on 07.novembril 2007a Vxxxx Kxxxxxxxx poolt vastu võetud. Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus pakkus kostjale ka ärakuulamise võimalust, mida kostja ei kasutanud. 06.11.2007a on hageja kohtule teatanud, et eluruumi Tähe 12-7 eest tekkinud võlgnevusest 1475,20 krooni on 03.10.2007a kostja poolt tasutud ja 05.11.2007a on tasutud võlgnevust veel 1000 krooni( tl 27). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista selle võla tasumata viiviseosa. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – AÕS § 75 lg.1, KOS § 13 lg.1. Kostja on kasutanud korterit omanikuna. Elamu kaasomanikuna on tal AÕS § 75 lg.1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjalt nõutava hooldustasu hulka kuulub üldelektri hind, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse tasu, prügiveo- ja remonditasu. KOS § 13 lg.1 tuleneb kostja kohustus osaleda nende kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Kostja on Jõgeva linnas asuva kahe eluruumi omanik, mille hooldustasu on ta jätnud maksmata: Tähe 12-7 eluruumi eest 2475.20 krooni (tl.8) ja Tähe 16-18 eest 463.40 krooni (tl.7). Hageja on arvutanud kummaltki võlgnevuselt viivist, vastavalt 110.70 krooni ja 47.70 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. 2

(3)Kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja tasunud eluruumi Tähe 12-7 võlgnevuse kokku 2475.20 krooni ja hageja taotleb veel viivise väljamõistmist. Seetõttu kohus rahuldab hagi ka selle nõude osas, kuid õigusselguse huvides märgib tasutu otsuse resolutiivosas. Hageja nõue on esitatud ka tehtud tööde eest tasumiseks- veemõõtjate ja kraanide paigaldus ja väljakutse tasu (tl.10,11). Kokku nõue koos viivisega 1479.20+90.39 krooni. Väljakutse alusel tehtava töö tegemine tuleb õiguslikult kvalifitseerida tööettevõtulepingu alusel tehtava tööna VÕS § 635 alusel. VÕS § 635 lg.1 järgi kohustub tellija tööettevõtulepingu alusel tehtava töö eest tasuma. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Sellise nõude ongi hageja esitanud ja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtukuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,

§ 138lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.