) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Hageja väitel on kostja kohustust rikkunud ja jätnud temale müüdud soojusenergia eest nõuetekohaselt maksmata. Hageja on esitanud arveldused keskkütte ja vee eest korterisse xxxxxxxxxx (tl 11-13). Arvelduse lehelt nähtub, et perioodil detsembrist 1993.a kuni oktoobrini 1999.a on Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus müünud korterisse soojusenergiat, kokku arvestusega 14929,71 krooni eest. Tasumata võlgnevus selle perioodi eest on 4960,21 krooni. Kostja vaidles võlgnevusele vastu. Kostja väitel ei saa olla temal selle perioodi eest võlga, kuna sotsiaalabi korras on kõik võlad tasutud. Lisaks väitis kostja, et võlga on kohustatud tasuma korteri uus omanik Vxxxxxxx Vxxxxxx, kes on korteri ostu-müügilepingus võla üle võtnud. Hageja poolt toodud soojusenergia arvelduse lehelt (tl 12) on näha, et osaliselt on kostja eest tasutud kompensatsiooni korras. Kohus tegi kompensatsioonisummade maksmise kohta järelepärimise Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Kohtla-Järve Linnavalitsuse Ahtme Linnaosa teatas kirjalikus vastuses (tl 50), et ajavahemikul 01.07.1994.a kuni 01.10.1997.a tasus Kohtla-Järve linn kompensatsioonina Vxxxx Pxxxxxxxxxeest soojusenergia eest kokku 4634,28 krooni, mõned kuud tasus Vxxxxx Pxxxxxxx soojusenergia eest ise. Kokku oli arvestatud perioodil detsembrist 1993.a kuni oktoobrini 1999.a võlga korteris 14929,71 2 krooni, millest oli tasutud 9995,33 krooni, mille hulgas on ka Kohtla-Järve linna poolt tasutud 4634,28 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et soojusenergia eest oleks tasutud rohkem, kui hageja on arvestanud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule esitatud korteri ostu-müügi lepingu (tl 9) punktis 6.2.2. on hageja Vxxxxx Pxxxxxxx ja korteri ostja Vxxxxxxx Vxxxxxx leppinud kokku, et ostja võtab üle müüja kommunaalmaksete võlad summas 8000 krooni ning kohustub need tasuma vastavalt müüja poolt sõlmitud lepingutele. Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe ei ole kehtiv kolmandate isikute, sh hageja suhtes.
lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Antud juhul ei ole hageja võlausaldajana andnud nõudolekut kostja kohustuste üleminekuks, seega ei ole kostja kohustus üle läinud. Kostja on maksekohustust rikkunud.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb võlgnevus summas 4960,21 krooni hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb asja menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.