lg 2 kontrollib kohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega esitatud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et lõikes 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitaja on kohtumääruse kätte saanud 10.12.2011.a., määruskaebus on kohtusse saabunud 27.12.2011.a.Kuna 25.ja 26.detsember on riigipühad, tuleb määruskaebus vastavavalt TsÜS § 136 lg 8 lugeda esitatuks tähtaegselt. P.K. poolt kaevatava 02.12.2011.a. määruse näol on tegemist hagita menetluses kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud määrusega, millega on muuhulgas rahuldatud ka P.K. määruskaebus tema kaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse peale ning antud temale riigi menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol määruskaebuse esitamisel. Tegemist on hagita menetluses menetlust lõpetava maakohtu määrusega.
lg 3 võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega võtmaks seisukohta P.K. määruskaebuse esitamise õiguse esinemise küsimuses, tuleb vaadelda, kas kaevatava määrusega on kuidagi tema õigusi kitsendatud. 02.12.2011.a. määrusega rahuldas kohus P.K. määruskaebuse osaliselt. Kohus on tuvastanud, et kohtutäitur A.K. on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 rikkudes 23.07.2007.a. koostatud aktide alusel P.K. riiklikust pensionist kinni pidanud 1460 krooni. Kohus on seega tuvastanud kohtutäituri tegevuse seadusevastasuse, kuid jätnud kohtutäiturilt seadusevastaselt kinni peetud rahasumma välja mõistmata. Seejuures on kohus toetunud kohtutäituri seaduse § 6 lg 3, mille kohaselt vastutab kohtutäitur riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning kahju hüvitamise nõue kuulub läbivaatamisele hagimenetluses. Kohtul ei olnud pädevust kaebuse menetlemise käigus hagita menetluses võtta seisukohta alusetult arestitud summa kohtutäiturilt väljamõistmise ning P. K. tagastamise osas. 2 Eeltoodu alusel leiab kohus, et P. K. osaliselt rahuldamata jätmisega ei ole tema õigusi kitsendatud, tal on võimalus oma rikutud õigusi kaitsta hagimenetluses. Nimetatud asjaolule on osundanud ka P.K. riigi õigusabi arvel määratud esindaja – vandeadvokaat M. P. P.K. 07.12.2011.a., milles esindaja on leidnud, et puudub alus määruse peale edasikaebamiseks. Seega puudub P.K. kohtu hinnangul õigus Tartu Maakohtu 02.12.2011.a. määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Kohtu arvates ei anna alust määruskaebuse esitamiseks ka asjaolu, et kohus vaatas P.K. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi kirjalikus menetluses, menetlusosalisi ära kuulamata. Tulenevalt TsMS § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Teatud liiki hagita asjades on menetlusosalise ärakuulamine kohustuslik, kohtutäituri otsuste peale kaebuse läbivaatamisel ei ole kohtule sellist kohustust seaduses ette nähtud. P.K. ei ole senises menetluses esitanud taotlust tema ärakuulamiseks, selline taotlus on esitatud alles määruskaebuses, mis on esitatud 02.12.2011.a. kohtumääruse peale (taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kaebaja juuresolekul ja vastustaja osavõtul). Määruskaebuses esitatud taotlusi kohtutäituri tegevuses kuritahtluse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks ei oleks võimalik määruskaebuse lahendamise menetluses ilmselt rahuldada, kuna nagu juba eespool viidatud, puudub kohtul selleks hagita menetluses pädevus. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud, kuidas tal on võimalik oma õigusi kaitsta. Määruskaebuse esitamisega ei ole P.K. võimalik saada kaitset oma rikutud õigustele. Kuna määruskaebuse menetlusse võtmisel kuuluvad kohaldamisele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise sätted, osundab kohus siinkohal ka TsMS § 637 lg 1 p 6, mille kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Eeltoodu alusel tuleb avaldaja P. K. esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, sest määruskaebuse esitamine ei ole seaduse (TsMS §660 lg 3) kohaselt lubatud. Kuna kohus keeldub P.K. määruskaebuse menetlusse võtmisest, jätab kohus läbi vaatamata tema taotlused riigi menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamise näol määruskaebuse esitamisel ning riigi õigusabi arvel esindaja määramiseks määruskaebuse menetlemisel. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib TsMS § 663 lg 2 alusel esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 661 lg 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et kui ta soovib käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamisel riigi menetlusabi, tuleb selleks esitada TsMS § 185 lg 1 ja 2 nõuetele vastav taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Justiitsminister on kehtestanud eelnimetatud taotluse ja teatise näidisvormid, mis on kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel, kohtutes ja advokaadibüroodes.
lg 3 jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga läbi vaatamata. 3 Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.