2-07-35756/8

Tsiviilasi nr 2-07-35756 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a. Jõgeva kohtumaja Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-35756 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Txxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Mxxxxx Lxxx hagi Txxxx Lxxx vastu elatise nõudes. RESOLUTSIOON Välja mõista Txxxx Lxxxxlt MxxxxxxLxxx kasuks:
2. elatis 3100 krooni kuus lapse Kxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 18.09.
3. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. elatis 3100 krooni kuus lapse Pxxxxx Lxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 18.09.
5. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatuse täitmisele TsMS § 468 lg 3 alusel kahe kuu elatise osas, so kokku 12400 krooni. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule 18.09.
6. esitatud hagis taotles hageja elatise väljamõistmist kahe lapse ülalpidamiseks. Elatise suurseks taotles hageja 3351,75 krooni kuus lapse kohta. Pooled elavad lahus peale lahutust ning lapsed on hageja juures. Hageja loetles lastele tehtavate kuutuste suurused ning nende alusel tõi välja ka elatiselt makstavate maksude arvestuse. Kostja kirjalikus vastuses tunnistas, et temal lasub kohustus lastele elatist maksta, kuid leidis, et hageja nõutud summad käivad kostjale ülejõu. Kostja on hagejale maksnud erinevadi summasid sularahs ja ülekandega laste ülalpidamiseks, samuti on on ostnud lastele riideid ja jalanõusid. Kostja ei ole võimeline tasuma sellsit elatist, nagu on nõudnud hageja. Hageja on kostjast oluliselt paremini materiaaselst kindlustatud, sh kuulub hagejale kinnisvara (korter ja suvila). Kostja peab eluaset üürima. Vastuse lisas kostja selgitas samuti oma sissetulekutelt tulumaksu kinnipidamise erisusi Soome Vabariigis, sissetuleku suurust ja kulutuste struktuuri. Kohtuistungil hageja jäi elatise nõude juurde, kuid täsustas nõude suurust. Hageja nõudis elatist summas 3320 krooni lapse kohta kuus. Kostja jätkuvalt oli nõus laste ülalpidamiskohustusega, kui kinnitas, et nõutud suuruses elatise maksmine ei ole temale jõukohane. Hageja selgituste kohaselt on tema ülalpidamisel poolte mõlemad lapsed, lapsed on terved, hagejal teisi ülalpeetavaid ei ole. Hageja sissetulekuks on palk töökohast, so 22500 krooni
7. aastal. Hageja kulutused on kokku igakuiselt ca 13 000 krooni, sh eluasemekulud ning kulud lastele. Kostja ei selgitanud täpselt oma sissetuleku kujunemist, kinnitades et ainsaks sissetulekuks on palk töökohast Soome Vabariigis. Kostja teisi ülalpeetavaid ei ole. Samuti ei ole kostja invaliid. Kostja möönis, et elatise suurseks peaks olema miinimummäär. Kohus leiab, et Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt tuleb isalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks ema kasuks. Elatise suuruseks on piisav määrata 3100 krooni kuus lapse kohta. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel järgmiset asjaoludega:
8. Kostja ei ole laste ülapidamisest pikema aja jooksul osa võtnud ning selle võrra oma vara säästnud.
9. Kostja ei millegagi tõendanud, et temal puudub objektiivne võimalus suurendada oma sissetulekut vastavalt laste vajadustele. Olemasolev töökoht (ja palk), elukoht, eluaseme kvaliteet, muu elukorraldus, sh mugavused, on kosja vaba valik ning kohus ei saa neid sisuliselt arvestada elatise suuruse määramisel.
10. Kostja on täistöövõimega keskealine mees, kelle haridustase, elukogemus ning perekondlik seisund võimaldavad soovi korral oluliselt suurendada sissetulekut.
11. Elatise suuruse määramisel ei ole otsustavaks mitte kohustatud isiku majanduslik olukord, vaid laste vajadused. Ülalpeetav isik (laps) ei pea oma vajadusi oluliselt piirama seni, kuni kohustatud isik ei ole teinud kõik endast sõltuva ülalpidamise osutamiseks.
12. Hageja on oma elukorralduse olulisel määral allutanud laste vajaduste rahuldamisele, sh teinud kulutusi ning võtnud kohustusi eluaseme, suvekodu ning transpordivahendi muretsemiseks ja ülalpidamiseks. Kohus leiab, et nimetatud asjade olemasolu aitab kaasa laste igakülgsele arengule.
13. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hagiavalduses esitatud andmeid lastele tehtavate kulutuste suuruse ja jaotise osas. Ka kohtuistungil hageja üksikasjalikult selgitas, millised on tema kulutused lastele, kostja nendele vastu ei vaielnud. Kostja ei ole laste ülalpidamisest viimase kuue kuu jooksul osa võtnud.
14. Hageja poolt nimetatud kulutused seoses lastega ei ole ülepaisutatud, samuti tuleb neid hinnata kui mõistlikke ja vajalikke. Samas kohus peab vajalikuks vähendada elatise summat 3100 krooni kuus, kuna hageja püsivad kulutused peagi vähenevad seoses noorema laspe kooli minekuga.
15. Kohus ei saa elatise määramisel sisuliselt arvestada teise riigi maksukorralduse erisustega, kuna kohtul puuduvad sellekohased algandmed, samuti ei ole kostja maksutavad tulud konstantse suurusega.
16. Hageja on seni suutnud lapsi ülal pidada ning tagada nende vajaduste rahuldamise hageja enda poolt püstitatud tasemel ka ilma kostja sisulise abita. Seetõttu ei ole kostja poolt tasutav elatis hagejale määrava tähendusega. 2