§-le 393, kohustades teda lähtudes
oktoobriks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja elukohas vastu võtnud 22.09.2007.a. abikaasa A.Sxxx.
Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 20. novembril 2007.a. Kohtuistungil osales hageja esindaja Igar Pae. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tähtkirja väljastusteate kohaselt on kostja kohtukutse isiklikult vastu võtnud 25.10.2007.a. (tl.15). Kostja ei ole teatanud kohtule kohtusse ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ilmumise seaduslikust takistusest. Kohtuistungil muutis hageja esialgselt hagis esitatud nõuet. Hageja vähendas viivisenõuet 25 000 krooni võrra ja palus kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevuse katteks kokku 20 970 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuni põhinõude täitmiseni seaduses ettenähtud määras. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et nõude aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega vastavalt
, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu. Kostja ei ole hagejale laenusummat ja laenulepingus kokkulepitud intressi nõuetekohaselt tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 määrab viivise suuruse.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal
lg 1 ning § 175 lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.