MS § 2, 3 lg. 1, 138 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1, 173 lg. 1, 174, 364 lg. 4 taotleb hageja võlgnevuse 25 855.- krooni väljamõistmist kostjatelt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. KOSTJA SEISUKOHT Kostjad hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud 01. 11. 2007.a. Kostjatele tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostjad hagile ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on jätnud oma kohustuse täitmata ja tema võlg hagejale on : laenu põhivõlg 11930.krooni ja intressivõlg 2959.- krooni, mistõttu hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud.
1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingu p. 4 leppinud viivise määraks 1,0 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja võlg viivisena on 30 265,95 krooni, hageja on viivisenõuet vähendanud ja taotleb viivise summas 11 000.- krooni väljamõistmist kostjatelt.
järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti olla seotud muu tingimusega. Teine kostja K K käendajana on lepingu punktiga 5 võtnud endale kohustuse vastutada laenuandja ees laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Vastutuse piirmäär 22 500 krooni. Kuna kostjad on oma lepingujärgsed kohustused jätnud täitmata, mõistab kohus võlgnevuse kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt. Otsuse täitmisel tuleb arvestada käendaja vastutuse piirmäära. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.