2-07-5290 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22.mär

§ 468lg 3 alusel kahe kuu elatisesumma ulatuses s.o.

4000 krooni ulatuses. Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415

). Kajas peab sisalduma ka asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon kaja läbivaatamiseks. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1

§ 407lg 1 alusel.

Kuna kostja ei ole vastanud, loetakse, et kostja on hagiavalduses kirjeldanud faktilised väited omaks võtnud. Kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Lxxxx Oxx hagi lapsele elatise väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on põhjendanud elatisesumma suurust. Hageja nõuab elatist suuremana, kui kehtiv miinimummäär. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma suuruse kohta. Nõutav elatis on miinimummäärast suurem vaid 200 krooni võrra ning kostja vastuväidete puudumisel ei pea kohus vajalikuks elatise suurust muuta. Olukorra muutumisel on Perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel kummagil poolel õigus nõuda elatise summa muutmist. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 12.02.07.a. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb kuulutada viivitamata täidetavaks väljamõistetava elatise ühe kuu suuruses osas s.o. 2000 krooni osas. Kohus lähtus

§ 162

lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2. MENETLUSKULUDE JAGAMINE:

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad kõik kulud kostja kanda. Kohtunik 2