2-07-5120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-5120 Tsiviil

§ 86p 5 alusel 16.10.2006.a.

kehtetuks ja lugeda R H tööleping lõpetatuks

§ 82lg 1 järgi alates 21.

oktoobrist 2006.a.

1. Mõista OÜ-lt Hansalux R H kasuks välja lõpparve kogusummas 7045 (seitse tuhat nelikümmend viis) krooni ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 3154 (kolm tuhat ükssada viiskümmend neli) krooni.
2. Jõustunud otsuse ärakiri saata Saaremaa Töövaidluskomisjonile teadmiseks. Menetluskulude jaotus
3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale 1 2-07-5120 toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
4. HAGEJA NÕUDED, PÕHJENDUSED 09.02.2007.a. esitas kostja OÜ Hansalux kohtule taotluse Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsuse – R H avaldus OÜ Hansalux vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes - töövaidlusasjas nr. 9.10-02/2096 läbivaatamiseks. Kostja palub individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) alusel nimetatud otsus tühistada järgmistel asjaoludel. Kostja OÜ Hansalux töötaja R H on vabastatud töölt katseajal

§ 86p 5 ja p 6 alusel alates 16.10.2007.a.

Töötajale on teatatud vabastamisest 15.10.2007.a. sms-i teel,

1. oktoobril suusõnaliselt ja
2. oktoobril kirjaliku dokumendi esitamise teel. Töötajale on teatatud töölt vabastamise kuupäev ja alus ka töövaidluskomisjoni kaudu, mis on ette loetud töövaidluskomisjoni istungil
3. oktoobril 2007-02-
4. Töötajale on antud tagasi tööraamat vastava märkega. R. H on vabastatud katseajal, ilma õiguseta saada hüvitist. Katseaeg fikseeritud töölepingutes p.1.
5. Hageja vabastati töölt katseajal järgmistel põhjustel:
6. Kahe esimese tööl oldud kuu jooksul tekkinud kassapuudujääkide tõttu, mis kajastuvad vahes panka laekunud raha ja päevaaruande osas. Päevaaruanne on tehtud töötajate poolt iga konkreetse tööpäeva lõpus, see on aluseks lisatasude maksmisel. Samuti on vahe päevaaruandes kajastuva valmistoodangu läbimüügi suuruses ja tellitud toidutoorme koguses. Kõik töötajad olid teadlikud ja vastutavad päevaraamatus kajastatud läbimüügi osas, köögitöölised fikseerisid läbimüüdud kauba, baaripidaja märkis üles saadud summa. R H otseste töökohustuste hulka kuulus kokkuleppeliselt kassa päevaaruande tegemine ja kassaraha toimetamine panka.
7. Töötaja põhjendamatu ja omavolilise puudumise tõttu töölt 15.10.2006.a. Kui arvestada, et see oli pühapäev, mis on kohalikke olusid silmas pidades üks suurema läbimüügiga päev, siis tekitas töötaja tööandjale kahju, mille suuruse saab prognoosida võrreldes teiste samalaadsete päevade läbimüügiga. Töötaja ei esitanud puudumiseks ühtegi kirjalikku ega suulist avaldust. Kaup, mis oli tellitud, oli aga samaväärselt teiste päevadega, millal kohvik oli avatud, kadunud ja töötaja ei osanud vastata, kuhu.
8. Aluseks võttes töölepingu punkti 7.1.3, ja p. 8, vabastas tööandja töötaja R H töölt

§ 86p.5 ja p.

6 alusel, temale koheselt esimesel omavoliliselt töölt puudutud päeva õhtul sellest teatades. 4. Töölepingu punktis 5.1 sätestatud lisatasu ei makstud töötajale välja põhjusel, et läbimüük kajastus suures osas ainult päevaraamatus, mitte aga pangaarvel ega kassas. Vahe summades, mis panka laekusid ja mis tegelikult oleks pidanud laekuma, oli suurem summast, mis oleks pidanud töötajatele lisatasuna välja maksma. Vastavalt ITLS §-le 24 lg 4 ja 5, mille kohaselt on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool, kohustas kohus hagejat 14.02.2007.a. määrusega esitama kohtule hagi kohtu poolt antud tähtajaks /t.l 13-14/. 05.03.2007.a. R H kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tunnistati Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.12.2006.a. otsusega nr. 9.10-02/2006 hageja töölepingu lõpetamine kostjaga 16.10.2006.a. töölepinguseaduse (edaspidi

) § 86 p 5 alusel kehtetuks ja tema tööleping loeti lõppenuks

§ 82lg 1 alusel 21.

oktoobrist 2006.a. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lõpparve summas 7045 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 3154 krooni. 2 2-07-5120 Kostja ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus hagimenetluse korras kohtusse. Hageja töötas baaridaam-ettekandjana kostjale kuuluvas Valjala vallas asuvas kohvikus Zorraida. Töölepingut kirjalikult hagejaga ei sõlmitud, kuid kostja kohustus maksma hagejale kuus põhipalka 3000 krooni ja lisatasu 5% läbimüügist. Palgapäevaks määrati järgneva kuu 10-nes kuupäev. 16.10.2006.a. teatas kostja, et kohvik suletakse ja tööd jätkata pole võimalik. Küsimusele, kuidas lõpetatakse tööleping, kostja ei vastanud. Kostja arvas, et kohvikut võib avada ainult pühapäeviti ja küsis hagejalt, kas ta on nõus töötama edasi. Peale seda esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 21.10.2006.a.

§ 82

alusel, sest temale ei olnud kostja maksnud septembrikuu poolt palka ja lisatasu, kuigi palgapäev pidi olema 10. oktoobril. Peale avalduse esitamist kostja hagejat enam tööle ei lasknud, sest ta oli vahetanud kohviku ukseluku ja lisaks ukse lukustanud tabalukuga. Töölepingu lõpetamisest ei ole kostja hagejale siiani teatanud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada Saaremaa Töövaidluskomisjoni vahendusel, sest kostja oli töövaidluskomisjonile teatanud, et tööleping on lõpetatud 16.10.2006.a.

§ 86p 5 alusel.

Hageja leiab, et selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja nõuab oma töölepingu lõpetamist

§ 82lg 1 alusel 21.oktoobrist 2006.a.

ja oktoobrikuu eest saamata olevat lisatasu summas 300 krooni. Vastavalt palgaseaduse (edaspidi PalS) §-le 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või on neid arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Vastavalt

§ 82

lg 1 järgi töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal (kostjal)

§ 82lg 2 järgi maksta hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses.

Hüvitise arvestus on järgmine: augusti palk 1600 krooni 14 tööpäeva eest, septembri palk 3418 krooni 21 tööpäeva eest. Seega 5018: 35= 143,72 x 22= 3154 x 2 = 6308 krooni. Vastavalt puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) §-le 25 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hagejal on õigus saada puhkusekompensatsiooni 2 kuu ehk 5 kalendripäeva eest, see on 534 krooni. Hageja ei saanud oktoobrikuus põhipalka 2045 krooni ja lisatasu 300 krooni, kuivõrd ta töötas 15-nda oktoobrini, siis oleks hageja arvates ta pidanud saama põhipalka 1364 krooni. Seega oleks tulnud hagejale välja maksta töölepingu lõpetamise päeval lõpparve vastavalt PalS §-le 32 kogusummas 8506 krooni. Kostja maksis sellest summast ära 1461 krooni, seega jääb hagejal saada ja kuulub väljamõistmisele 7045 krooni. Lõpparvet ei ole hagejale senini makstud ja vastavalt

§-le 119 lg 2 kuulub kostjalt lõpparve kinnipidamise eest temalt väljamõistmisele hageja kasuks ühe kuu keskmine palk, s.o. 3154 krooni. Eeltoodu ja

§-de 73, 82, 86, 119, PuhkS § 25, PalS § 32 ja 34, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 ja 2, § 378 lg 1 alusel palub hageja: 1) tunnistada töölepingu lõpetamine hageja ja kostja vahel

§ 86p 5 alusel 16.10.2006.a.

kehtetuks ja lugeda tööleping lõpetatuks

§ 82lg 1 järgi alates 21.

oktoobrist 2006.a. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kogusummas 7045 krooni ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 3154 krooni. 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 19-21, 22/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 3 2-07-5120 TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-21/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 17.03.2007.a. /t.l. 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks kohtukulud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kristel Pedassaar kohtunik 4