§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
Lxxxxpoolt vastu võetud 26. 01 2008.a (tl 355). 30.061.2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 56) võtab kostja hagi õigeks ning selgitab võla tekkimise põhjusi. Kostja on nõus võla tasuma, makstes 3000 krooni kuus. Kohus teavitas hagejat kostja vastusest ja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kostjaga kokkulepe. (tl.57). Kohus edastas hagejale võimaliku kokkuleppe projekti (tl.58), mille palus hageja nõustumise korral täita. Seejärel edastab kohus kokkuleppe allkirjastamiseks kostjale. Kohus tegi hagejale ettepanku sõlmida kostjaga soovi korral kompromiss muudel tingimustel. Hageja ei nõustunud kokkulepet sõlmima (tl.60) ja esitas täiendava hagiavalduse (tl.61). Kokku nõue 11737.90 krooni. Kohus teavitas kostjat täiendavast hagist ja määras tähtaja vastamiseks (tl.65,66). Kostja võttis hagi õigeks, nõustus tasuma (tl.67). Kostja teatas osalisest tasumisest (tl.69). Hageja kinnitas tasumist summas 7029 krooni 18.04.2008 (tl.71). Kohtu seisukohad Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata
lg 3 alusel, kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule ja tasumisega tõendanud õigeksvõttu.
lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 alusel kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas, need ei ole vastuolus üldiselt teadaolevate asjaoludega, hageja põhjendused tõestavad tema nõuet. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanik ja korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja p 4.2..2 ja 4.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Ehkki kostja võttis hagi kohe õigeks, ei ole alust rakendada
lg.6 ja panna menetluskulusid hageja kanda, kuna põhjus hagi esitamiseks (võlg alates aastast 2006) lähtus kostjast. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250(tl.6)+350 (tl.64)=600 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal
lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel KÜS § 5 lg 1, § 151 lg 1; VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,
lg 2; § 139, § 144 p 1; § 162; § 173; § 174; § 175; § 440 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.