← Eesti

2-07-4187/7

Obsah (5)§§150§ 428§168§174§175

Tsiviilasi nr. 2-07-4187 MENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 23. mail 2007.a.; Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-

§§150

lg.2 p.2; 168 lg.5, 174 lg.4, 175 lg.1, 428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus Virve JÄRVEKÜLG hagis Mati ANTON´i vastu üüritud eluruumi tagastamise nõudes, kuna hageja esindaja loobus hagist. Välja mõista Mati ANTON´ilt menetluskuludena riigilõiv viissada

(500)krooni ja tasu õigusabi eest summas üks tuhat kaheksasada
(1800)krooni Virve JÄRVEKÜLG kasuks.

§ 150

lg 2 p 2 ja § 150 lg 3 alusel tagastada Virve JÄRVEKÜLJELE (nom.Järvekülg) pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 30.01.2007.a. 1000.- krooni, viitenumber 2900072699 ) s.o. viissada

(500)krooni Virve Järvekülje a/a-le 10302011446008 SEB Eesti Ühispanka. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel võimalik esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 23.05.2007.a. toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse, kuna kostja on vaidlusalusest eluruumist lahkunud, st. ta on nõude rahuldanud. Hageja esindaja kinnitab enda teadlikkust hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Menetluskuludena palub hageja esindaja kostjalt välja nõuda riigilõiv 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 4130 krooni. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude väljamõistmise taotlus kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule avalduse, milles hageja loobub nõudest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta.

§ 428

lg.1 p.3, viitega § 429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud

§168

lg.5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja esindaja on 23.05.2007.a. esitanud kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks alljärgnevalt: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ning õigusabikulud kokku summas 4130 krooni.

§174

lg.4 sätestab, et asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist kohtusse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni /tl.7/.

§150

lg.2 p.2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Ülejäänud pool riigilõivust s.o. 500 krooni kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.

§175

lg.1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse õigusabikulude summas 4130 krooni väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks. Seega peab kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel hindama nende vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et antud juhul on hageja esindaja poolt esitatud õigusabikulude nõue põhjendamatult suur. Antud tsiviilasjas on toimunud üks kohtuistung (23.05.2007.a.) ning kohus lõpetas menetluse seoses hageja esindaja loobumisega hagis, kuna kostja on nõude rahuldanud. Seega on hageja esindaja osalus protsessis piirdunud vaid kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil hagist loobumise taotluse esitamisega. Arvestades menetletava asja keerukusastet (üüritud eluruumi tagastamine nõue) ja hageja esindaja poolt asjaga tutvumisele, ettevalmistamisele ja kohtus esinemisele kulutatud mõistlikku ja vajalikku aega, peab kohus õiglaseks ja otstarbekaks kostjalt välja mõista hagejale hageja esindaja õigusabikulude eest summa 1800 krooni. Hele Ilisson kohtunik 23.05.2007.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.